21. Tartu Rattamaraton 2018


Ei mäleta mis põhjusel aga eelmisel aastal jäi TRM vahele. Ei mäletanud ka seda, et nüüd tuleb 10 kord ära. Seda tuletati väikese meenega meelde. Tänud!

Muidugi olid suured mõtted peas, nagu ikka. Pikemal distantsil kirjas ja puha. Isegi mõned harjutussõidud tegin. Harjutamise hulka sai võetud ka nädal varasem ühistreening, ikka sel pikemal distantsil. Sõidan seal ja niiviisi üritan tunnetada, et kuidas kere ja vorm ja et huvitav mis saama hakkab. Selles mõttes, et headest vormiaegadest on mustmiljon aastat möödas. Siis oli hoopis teisiti – tuli mõni raskem koht, tõus või miskit ja teadsin, et võin siis julmalt vajutada. Pärast kogun ennast ja kestan ikka ilusti lõpuni edasi. Enam see nii ei ole. Aga võistluse mõte, öeldagu mis tahes, on just panemine ja koha pärast pressimine. Niisama tiksuda saab ju külateel ka. Ei pea 1€/km selle eest peale maksma. Igatahes, ei saa võistlust nautida, kui ei jaksa korralikult vajutada. Nii viis see edasi mõttele, et küllap on palju spordialasid ja eluvaldkondi, kus kunagi heal tasemel tegijad sinna miskipärast enam ei kipu. Nüüd ma mõistan neid. Ja teie ärge käige neile pinda “et kle pane ikka sa ju varem niijanaa”. Kui te just neid närvi ei taha ajada.

Kui kellelgi vahel on küsimus, et millega seal rajal kestvussportlased oma peas tegelevad, siis näiteks sellega, mis just kirja sai. Sealsamas sündis ka kohe otsus, et pikale kannatama minna pole mõtet. Ma tiksuks selle ära küll aga päriselt ka, milleks? Lühikesel jaksaks ehk panna, tea kas sealgi.

Igaksjuhuks ümberregamine ja põmm! Sellepeale visatakse sind kogu stardirivi viimase koha peale. Kõik poekorvidega prouad, vatijoped (päriselt!) ja “tennised” eespool. See oli väike tagasilöök aga nagu lõpuks selgus, millekski ehk päris hea. Sai veel salamisi loodetud, et ehk saab ikka jõukohasemasse punti aga korraldaja oli endas kindel. Vaatamata sellele, et ükski juhend ega registreerumisvorm sellest ei hoiata, on koht rivi lõpus. Mis siis ikka.

Ja lõpuks siis sõitma. Rada muidugi oma viguritega nii pähe kulunud, et väikesed plaanid kohe terve selles ulatuses peas olemas. Algul vasak äär ja täie rauaga. Lasketiiru juures ummistavad “tennised” tõusu ära ja laskumine hingetõmbamiseks ja siis kruusa peal käib ettevaatlik hiilimine – ära kasutada. Edasi metsavahel möödasõidu võimalus puudub, koguda taas hapnikku jne. Valusamatel kohtadel oli muidugi tunda, et niimoodi kohti täiega raiudes võidaks meeletult, kuid mitte täna. Sinna ma jäänukski. Tuli paraja tempoga ära kasutada. Ja trumbiks erinevalt varasematest tõusudest olid hoopis kõvad ja kiired kruusasirged. Ei saanud aru, miks just seal jalgu jäädi. Hoidsin veel lõpuni veidi varu, et lõpukilomeetril mitte kõngeda, kuid need läksid liiga kiirelt ja jaksu jäi ehk omajagu ülegi. Nagu ikka, kõik see puhta vee peal, spordikraami näost sisse ajamata.

Tulemuseks läbi aegade viletsaim koht ja mitte päris aeglasem aeg. See vist näitab omakorda seda, et tase on aastatega üldiselt rahval paranenud. Tublid! Hoidke võistlusel ikka korralikult peal ja andke kuuma edaspidigi!

Tere uuendused igamehe autospordis


Kokkuvõte kohe algusesse ära. Ei pea need aega raiskama, keda see ei huvita – rallikrossiradade võistlussarjade muudatused on nagu haldusreform – need olid vajalikud aga ilmselt saanuks ka paremini.

Mõned päevad tagasi imbus Facebooki veidi seda infot, millest rallihuvilistele oli juba natuke varem ka räägitud. Kõigepealt siis sellest, mida varem räägiti.
Rallikrossi radadel toimuvatel rahvaspordi võistlustel on samadel radadel võistlusi korraldavad jõud (Tarvastu Karikas, Piiroja Karikas ja Võrumaa karikasarjad) plaaninud üheskoos muudatusi: tuleb üle kõigi sarjade võistlusarvestus, tulevad monorehvid ja sigullimeestele (kahjuks seni mitte naistele) ühtsed tehnilised tingimused.

Tuli teade kahe viimase kohta.

Rehvireeglid. Või võiks isegi öelda, et üks reegel. Kasutada saab kõigis neis sarjades kindlat rehimudelit (suverehve 2 mudelit ja talverehve 1 mudel) kindla edasimüüja kaupa. Kuna sõnum põhimõtteliselt nii napp oligi, siis saab võtta selle vabaduse, et oletada ise. Vajaduse rehvireegleid karmistada on tinginud ilmselt sõitjad ise. Senised juhendid lubasid suverehvide puhul kasutada praktiliselt kõiki tänavalegaalseid rehve, va võistlusspordiks mõelduid. Ja muidugi ilmus ikka välja tegelasi, kes vedasid krt teab kuskohast välja tänavarehve, mille omadused, muster jms oli ikka üle piiri. Kuna raske oli kohtunikel vaielda ja jaurata sellises olukorras, siis ilmselt just seetõttu nüüdsest ka selline piirav otsus. Kusjuures EAL rahvaprindi ja rahvaralli tingimused läksid sama probleemi lahendama risti vastupidi – lubati kasutama hakata ka võistlusrehve. Kuna krossirajad ei saa sellist rajalõhkumist lubada, on ette kirjutatud kitsas whitelist põhimõte ka arusaadav.

Nokian_Hakkapeliitta_8_SUV

Kes sebis juba varakult omale sellised kuulsad Hakkepelittad, peab need nüüd siin sarjades kuuri alla jätma

Esialgne tagasiside võistlejatelt oli ka aimatav: miks nii järsk piirang, miks ei ole antud üleminekuks rohkem aega (mõni mees oli just hiljuti ostnud talvehooajaks rehvid juba valmis) ja miks mängitakse see ühe rehvimüüja kasuks. Pidavat olema ennekuulmatu, kuid minuteada vähemal Eesti meistrivõistluste sarjas on rehvivalik samuti ühe edasimüüjaga piiratud. Seega, midagi päris uut ei ole. Mõned ähvardavad sellisel kujul asjast loobuda aga eks tibusid loetakse sügisel. Järgmisel.

Sigullide surm. Seni on olnud suht traditsiooniks siin maailmanurgas, et nõukaaegsed masinad saavad omaette arvestusklassi. Seda nii traditsioonide kui ka tehnilise võimekuse pärast. Kolm sarja pidid oma senised tingimused neile masinatele kuidagi ühtlustama ja tekkiski selline kompromisslahendus. Võib ju vaielda, kas sigullid peaks 100% ehedad olema või võivad ka muid vigureid kasutada. Näiteks mingi karburaatorite teema veeretamine – kui juba nõutakse algset sisselaske kollektorit, no las siis mehed ehitavad sinna ette kasvõi sissepritseid… ühele sobib, teisele mitte.
Kurdetakse, et eheda siksi sarja enam pole. Ma pakun, et ei hakkagi olema. Aeg on ümber saamas. Vähemalt 30 aastat vana plekk, mis juba tehasest tulles roostetas, ei ole enam selline, et sinna peale enam väga palju uusi masinaid rallitamiseks ehitataks. Lihtsalt aeg on käes. Selline julge ennustus.

WP_20150821_005

LADAdega mässamine on vahva. Kuid kui kaua veel kestavad ja kas on ka uusi tulijaid?

Kõigi nende tuliste teemade varju jäi aga sportlik küsimus, kuidas hakkab käima nüüd panemine arvestuses, mis töötab üle kõigi kolme sarja? Kes seda asja koordineerib, infi jagab ja otsuseid langetab? Uuendused on ikka põnevad 🙂

Kui palju võivad maksta auto juures pisiasjad?


Sa lähed tanklast läbi ja mõtled, et kontrollid ühtlasi ka rehvirõhke. Võib-olla polnud see hea mõte… Rehvi juurde kummardades märkad, et selle üks külg on kuidagi tublisti rohkem kulunud kui muu rehv. Töökojast saad teada, et mingid puksid on ära kulunud. Need tuleks vahetada koos mingite jubinatega ja siis niimoodi veel mõlemalt poolt. Et sellest ka tuntavalt kasu oleks, tuleb veel ka teisi pukse ja jubinaid ja amorte vahetada ja siis see kõik veel stendis paika regullida. Ja siis katki kulunud rehvid ka veel uutega asendada. Aga tanklas läksid ju tasuta õhku vaid juurde pumpama…

Tegelikult oli nii, et käigukast hakkas undama. Alguses vaevu kuuldavalt. Nii, et seda võis vabalt ka mingiks laagri kulumiseks pidada vms. Hääl läks aga tasapisi valjemaks ja varsti ei tasunud maanteel raadiot käima panna. Positiivne ehk see, et vana pann pälvis tänaval omajagu tähelepanu, kuna see heli ei saanud kuuljale märkamata jääda.
Nii, internett lahti ja otsima. Selles mõttes on tänapäeval ikka tohutuks abiks. Mida kõike infot ei leia! Päris reaalselt ei kujuta ette kuidas peaks selliste hobidega ilma selleta hakkama saama? Niisiis, uus (ehk kellegi vana) kast 30-40€. Pole ju hullu? Diil! Kindlasti odavam kui hakata kasti parandusega möllama. Viimane ma ei tea kas üldse võimalik olekski. Pealegi vedas veel sellega, et pakkuja tõi kauba ise kohale. Need autofanaatikud on natuke isemoodi.

Ja nüüd siis vigast toodet asendama:

  • Profülaktiliselt vaja kastil vahetada kõik tihendid (4tk). Sa ei taha ju riskida, et pead kogu seda tööd laiskuse pärast varsti jälle ette võtma.
  • Uus õli käigukasti.
  • Vana käigukast maha (töötund tiksub)
  • Ohoo, sidur on ka minekuäärel (mahavõtmine tiksub ja uus komplekt maksab)
  • kast külge (ja oi kus töötundi tiksub!)

Niisiis, lisakulu omajagu. Kes natuke teemat valdab, ütleks et isegi hästi läinud! Mahavõtmisel oleks võinud veel palju üllatusi välja tulla. Näiteks ka sellel juhul selgus, et peale kasti vahetust (sealt saab ka spidomeeter oma tarkuse) näidatakse kiirust miskipärast niimoodi:

Ei taha öelda nagu töökojad meelega keeraks asju juurde, et klienti “kottida”. Tehnika ongi selline. Hea, kui sul on usaldusväärne koht, kes oskab õigetele asjadele tähelepanu pöörata. Asjalik “perearst” võiks igal autoomanikul oma plekihunnikule olemas olla. Moraal on tegelikult see, et näiteks autot ostes või seda mistahes põhjusel hinnates on igal veal ja hädal oma hind. Hädad on omavahel ka seotud ning kõikidele nende jupikeste  enda hinnale kuluvad sinna ka töötunnid. Auto pidamine pole mitte kunagi soodne.

Diferentsiaalilukustus, kuidas puutub siia LSD ja mis sellega peale hakata?


Vahel tuleb jutuajamistest autosõprade juures välja, et selle justkui veidi tühise vidina (mis on igal autol olemas) ümber käivad arutelud, kus mõistetest ei saada päris üheselt aru. Prooviks siis selgust tuua või õigemini välja öelda seda, kuidas mina sellest aru saan.

Diferentsiaali defineerimiseks ega kirjeldamiseks ei ütle rohkemat, kui et see on kõikidel sõiduautodel veosildadel selleks, et ühel ja samal teljel liikuvad rattad saaksid pöörelda erineva kiirusega (näiteks kurvides). Muidu murduks veoteljed varsti juppeks ja muud sada häda. Olen ükskord parklas näinud manööverdamas nö keevitatud ehk mittediferentsiaaliga autot. Uskuge, iga võhik saab aru, et midagi on sellise autoga mäda 🙂
Ja nüüd asja juurde ja loetlen üles põhilised diferentsiaalide (edaspidi diffrite) lahendused:

Tavaline, ehk lahtine differ. See ongi kõige levinum lahendus, mis laseb täiesti vabalt mõlemil veotelje rattal erinevas suunas veereda. Ehk olete rehvivahetusel ülestõstetud auto puhul näinud – üht ratast ringi ajades käib vastasratas vastassuunaliselt. Differ teeb tööd. See on kõige odavam, töökindlam ja lihtsam lahendus. Tavaliikluses, kus sõidumõnuks piisab autoraadiost Taukari kuulamisest, ongi see kõige parem lahendus. Puudused hakkavad välja tulema raskemates teeoludes ja nõudlikumal sõidul. Kaherattaveoline auto ei ole tegelikult kaheratta veoga. Üks ratas veab ülejäänut kolme. Kumb seda veoteljel parasjagu teeb, otsustab lahtine differ.

Piiratud läbilaskega differ, ehk LSD. See on minu vägivaldne tõlge limited slip diferential mõistest. Siin rakendatakse veojõudu mõlemile veorattale ühes suunas, kuid teatud koormuse juures lastakse ratastel ikkagi differ nö läbi murda ja erineva kiirusega pöörelda. Seda on realiseeritud erinevate tehniliste lahendustega ning sellest tulenevalt on ka nende omadused erinevad.

  • Torsen, ehk kruvidiffer. Kõik geniaalane on lihtne. Selle lahenduse puhul antakse veojõud mõlemile rattale, kuid vajadusel lastakse kiiremal rattal nö eest ära veereda. On pea sama kulumiskindel lahendus, kui lahtine differ ning seetõttu ka tänavaautode juures kõige rohkem sõpru leidnud. Otsesõidul keerleb see sillas sarnaselt avatud diffrile ringi monoliitse tükina.
  • Ketasdiffrid, ketaslukud. See teine pole täpne termin, kuid laialt kasutusel. See leiab kasutust juba nõudlikemal võistlusautodel, kuna on nö veel kangemad. Järele antakse siduri tööpõhimõttel vaid suurematel koormustel.
  • Viskodiffer. Vähem kasutuses, kuid samamoodi väga tavasõidukõlbulik lahendus. Selle käitumine aga hoopis erinev. Differ on põhimõtteliselt lahti, kuid veojõudu suurendatakse vabal rattal siis, kui vedavate rataste kiirused väga erinevaks lähevad. St abiks näiteks kui auto jääb kuhugi kinni.

Kindlasti on veel mõned vaimukad lahendused, EDL-d ja värgid, kuid neid ei oska väga kommnteerida. Kui see LSD differ nii äge asi on, siis miks neid juba kohe autodele ei paigaldata? Mõnel juhul isegi paigaldatakse, kuid valdavalt mitte. Oskan oletada vaid mõnda põhjust: suurendab auto hinda, seab juhile veidi kõrgemad autosõidu valdamise nõudmised, mõjutab autode üle- ja alajuhitavust, pidev rooli “kiskumine” jms.

Lukustatavad diffrid. Need on juba natuke erilisemate autode ja väga teadliku kasutuse jaoks. Põhimõtteliselt saab sellisel juhul diffri lülitada kas lahtiseks või täitsa lukku. Näiteks suurema maastikuvõimega autode puhul juhuks, kui kinni jäädakse vms.

Kinnised, ehk mittediffrid. Süsteem, kus põhimõtteliselt vedava silla rattad on omavahel üldse jäigalt ühendatud. Kuuldavasti kasutusel näiteks driftispordi juures. Ehk siit ka vihje, kuidas diffrilukk juhitavust muudab…

Kui ma siin nüüd mingi korraliku eksimusega maha sain või jätsin midagi väga olulist mainimata, antagu teada.

Mida tähendavad rehvide ja velgede mõõdud ning millist peaks valima?


Peagi rehvivahetuse hooaeg algamas. Võiks uurima hakata igasugu rehviteste, et mida tulevaks hooajaks autole alla kruvida. Kes vähegi viitsib, võibki seda teha, sest päris sõiduomadustelt on rehvidel ja rehvidel tohutud vahed. Üheselt mõistetavam aga see, millistes mõõtudes rehvid ja veljed peaksid autol all üldse olema.

Laias laastus saavad rehvid ja veljed olla kas head, ägedad või sobivad. Esimesse kategooriasse on asja neil, kes väga täpselt teavad ja tunnetavad teemat. Teist väga ei kommenteeriks. Kui tänaval tavaliiklemisest rääkimisega piirduda, siis peaks jälgima mõõtude puhul seda, et need vastaksid nõuetele ja/või soovitustele. Mis aga on õiged mõõdud ja miks nende jälgimine oluline on? Oluline eelkõige, et need oleksid ikka tehnoülevaatusel pädevad (kuuldavasti ei saa autot valede velje/rehvimõõtudega enam isegi arvele võtta) ning ei peaks pead murdma selle üle, millised mõõdud valida kui näiteks e-poset peaks rehve tahtma.

Valdavalt leiab oma autole sobivate rehvide info Maanteameti eteeninduse kodulehelt, kuhu saab sisestada oma auto reg numbri ning üldandmetest vaadata, millised rehvimõõdud on õiged.

moodud

Nagu näha on ette antud nõuded rehvimõõtudele, velgede valik hakkab sõltuma sellest, mis mõõdus rehve kasutada saab. Pildioleval on kasutada kahes erimõõdus rehve, paljudel on vaid üks mõõt ja eriti õnnelikel autoomanikel pole mõõte ette kirjutatud vaid saavad ise vabalt valida. Osadel ka täpselt ära näidatud, mis mõõdus talve- ja mis mõõdus suverehvid.

Rehvi puhul olulisemad numbrid on (vasakult alustades):

  • Rehvi laius (175 ja 195) millimeetrites. uuematel sõiduautodel enam ammu nii kitsaid rehve ette ei kirjutata, ehki talverehvide puhul tahaks vahel kitsamaid kasutada kui ette nähtud.
  • Rehvi suhteline kõrgus (70 ja 60) protsentides rehvi laiusest.
  • Rehvi sisemõõt (velje välismõõt 14) tollides.
  • Koormus ja kiirusindeksid. Need numbrid ja väärtused ei pea olema täpselt samad, kuid vähemalt sama suured kui ette antud. Raskemate ja võimsamate autode puhul ei tasu nende väärtust alahinnata!

Esimese kolme parameetri abil saab enamus rehvipoodides oma rehvid kätte. Kiirus- ja koormusindeksite puhul ei ole rehvimüüjad otsingukvaliteedile tähelepanu eriti pööranud. Mõned lasevad küll nende järgi otsida, kuid otsivad siis vastavalt täpset väärtust, mitte kui vähimat. Nii jääb valikust hulga rehve nägemata. Ehk siis vihje ka rehvide e-ärikatele.

Kui nüüd mis iganes põhjusel on lisaks rehvidele ka uusi velgi autole alla vaja, peab teadma ja aru saama veel mitmetest numbritest. Jällegi nagu rehvide puhul, on ka velgi häid, ägedaid ja õiges mõõdus. Need omadused võivad muidugi ka kattuda aga ei pruugi alati seda teha.

Kui nüüd järele vaadatud sobivate rehvide jaoks velgi vaja, siis peab arvestama nii rehvi mõõtudega kui ka sellega, kuidas velg konkreetsele autole kinnitub.

Rehvidega sobimiseks peab veljel jälgima:

Näites 175 mm rehvi jaoks sobivad 5-6″ laiusega veljed. 195 mm rehvidele aga 5,5-7″ veljed. Seega 5,5 kuni 6″ veljed sobivad mõlemile rehvilaiusele.

mc9brzs

Nüüd kui rehv ja velg juba sobituvad, peaks edasi vaatama, kuidas velg kinnitub auto külge mõõtude mõttes. Kinnitusi iseloomustavad ja peavad täpselt klappima:

  • Veljepoltide arv (konkreetsel juhul 4)
  • Veljepoltide kaugused (konkreetsel juhul 108mm)
  • Keskava diameeter (velje keskosas olev ava, millega ratas sobitatakse tsentreerituna täpselt paigale). millimeetrites. Loomulikult saab ju kinnitada ka velje, mille ava on suurem kui autol olev keskava, kuid siis peaks kindlasti kasutama tsentreerimisrõngaid mis keskava ilusasti jälle ära tihendavad ja paika sobitavad. Paljude arvates ei ole see oluline. Väiksema avaga velge suurema kinnituse otsa muidugi paigutada ei saa.

Nende eelduslikke numbrite abil saab rehvi veljele, valmis ratta alla ja sõita ilma, et ülevaatusega pahuksisse satuks. Eraldi tooks välja veel mõne parameetri velgede puhul: offset (ET arv). See näitab, kui palju velje kinnituskoht on eemal velje geomeetrilisest tsentrist. Mida suurem see arv on, seda rohkem liigub velg sissepoole ja vastupidi. Tänavaautodel on see arv positiivse väärtusega ja alati nullist suurem. Offseti väärtus on sõltuvuses ka veidi velje laiusest. Väiksemate offseti numbritega velg ulatub kerest järjest kaugemale. St tuleb jälgida, et ratas ei hakkaks vastu auto tiivaäärt käima või vastupidi, rattaid välja keerates koopa sisemust kraapima.
Lisaks tasuks tähele panna ka, et velgede poldipesade sügavused võivad olla erinevad. Paksema põhjaga “valuvelg” vajab ka pikemat kinnituspolti kui teha plekkvelg.

Edu rehvide ja velgede valikul!

Kui palju auto tegelikult maksab?


Vahel ikka nii tuttavamas ringis või ka internetis kuuleb ja näeb väikesi vaidlusi sel teemal, kelle autopidamine kui odav või kulukas on. Küll olevat uue pidamine soodsam kui vana, küll bemmi pidamine kallim kui Dacia. Kui aga jutt numbriteni jõuab, kipuvad arutelud kiirelt kaduma nagu viimane kütuseliiter paagist. Või näiteks: üks mu kunagine kolleeg (kes põhiliselt ainult kodulinna piires ringi liikus) avaldas hoopis arvamust, et vähemalt tema on põhjalikud arvutused teinud ja pole kahtlust – taksosõit olevat temal odavam.

Tegelikult, kui paljud meist ikka teavad, mida neljarattalise pidamine tema rahakotile tegelikult tähendab? Kindlasti on üksikuid usinaid, kes on iga liigutuse kuhugi ekselisse kirja pannud või mis iganes moel talletanud. Nõuab väga suurt järjekindlust ja püsivust, et sel lõpuks ka mingi mõte oleks. Kõik see jääb enamasti muidugi ka kulutaja enda teada. Kindlasti on tehtud ja avaldatud ka mingeid suuremaid nö testitulemusi, mille otsa mina sattunud ei ole. Olin siiamaani ka ise usin kulude ekselisse toksija. Teised rahvarallitamise huvilised panid seda mulle üsna pahaks, sest nii ei olevat võimalik rallitamise peale kulutada kui reaalsed numbrid mis sellele kuluvad, niimoodi otse silme ees oleks. Neil on ka ilmselt õigus, sest rallitajat pole minust juba enam ammu olnud…

Ükspäev ühes netifoorumis märkasin ühe kasutaja allkirja juures ikoonikest jutu ja numbriga, kui palju tema auto kütet kulutab. Miks keegi sellise allkirja on teinud? Hiirega peale liikudes nägin, et see viitab ühele huvitavale netinurgale…

Spritmonitor.de on põgusal ja üldistaval kirjeldamisel autokulude haldamise teenus. Võiks muidugi kohe öelda, et kes ikka viitsib sinna numbreid kanda, kuid! Seal on kulude sissekandmine väga lihtsaks tehtud ja ülejäänu teeb juba portaal ise. Andmete sissekandmiseks ei pea tänapäevale kohaselt enam arvutis veebilehte avama, vaid saab ka kohe näiteks peale tankimist nutirakenduses odomeetri näidu ja tangitud koguse sisse toksida. Pole ju palju vaeva? Ja nii ka kõik muud kulud, kasvõi lõhnakuuskedeni välja. Kusjuures äpp on saadaval isegi Windows telefonidele (Kahju muidugi, et hea telefoniplatvorm meie turult ära koristati….).

Autoga seotud kuludel on ette antud igasugu klassifikaatorid, et oleks hiljem lihtsam vaadata, kui palju kulus remontidele, kui palju tuuningutele, kui palju õlidele jne. Kui nüüd jutu alguses olevad tõekuulutajad paneks täna seal portaalis oma autod joonele, võiks näiteks aasta pärast juba päris konkreetseid ja huvitavaid vahekokkuvõtteid teha. Ainult, et kas siis enam julgeid sõnavõtjaid on…
Seniste kasutajate abil on sinna tekkinud ka edetabeleid: https://www.spritmonitor.de/en/evaluation/economic_models.html

Pilt räägibki ikka rohkem, tegin siia näidisandmed (kütusekulu pole veel jõudnud sisse kanda): https://www.spritmonitor.de/en/detail/860827.html

 

Milline on rallitaja võistluspäev?


  • “Mees oli laupäeval kukelaulust kuni pimedani rallil aga kui ma lõpuprotokolli vaatan, siis on seal kirjas sõiduaeg 3×3 minutit. Kus ta tegelikult kogu selle aja oli ja millega tegeles terve päev?”
    või:
  • “Kui sinna võisltema tulla siis kuhu ma minna tohin või pean ja kuidas ma tean millal startima pean ja miks kõik nii keeruline on?”

Neile ja ehk mingitele küsimustele veel prooviks vastata läbi pildigalerii ja selgitavate juttude. Ehk siis miks ja kuidas terve see päev niimoodi õhtusse kulub.

Eeldades, et võistlusele eelnevad tegevused on tehtud (auto valmis, registreerimised internetis tehtud jne), alustaks siis hommikust pihta. Konkreetse näite puhul on tegu Piiroja Karikasarja 2017 hooaja viimase etapiga.

Juhendi järgi algab võistlus hommikul kell 8:00 registreerumise ja tehnilise kontrolliga. Selleks ajaks võiksid juba kohal olla ja oma sõiduki, kui see mingil transpordivahendil lebas, maha laadinud olla. Auto alla laotanud loomulikult ka keskkonnanõuetele vastava aluskatte ja põhimõtteliselt võiksid juba valmis olla.

IMGP0177

Autosid transporditakse kohale mitmel erineval moel. Päris paljud sõidavad ka ise omal jalal kohale.


Kui ise ja varustus kohal ja kõik korras, siis oledki valmis juba kella 8:00 alates võistlusele registreeruma. Oled seda muidugi juba interneti teel teinud, kuid vaja tasuda ka veel osavõtumaks ja anda allkirjad kuhu vaja. Mingil põhjusel ei soovita erinevalt muudest spordialadest rahvaspordi tasemel rallitamisel osavõtutasusid ette. Seega sularaha võta kaasa, võimalikult täpne ja peenike! Kaasa saad regamiselt autole paigaldamiseks osavõtunumbri ning tehnilise kontrolli lehe.


Nüüd oled juba sellest sõitude alguseni jäänud 1:45 mingi osa ära kulutanud ning lähed oma tehnilise kontrollkaardi, auto ja turvavarustusega tehnilisse kontrolli. Reeglina ei pea ei registreerumise ega tehnokontrolli ja muid kohti kaugelt otsima, vaid asuvad ikka kogu üritusega kobaras. Tehniline kontroll vaatab üle su auto vastavalt sellele, mis juhendis nõutud aga võib-olla ka pöörab tähelepanu ka muudele, eelkõige turvaaspektidele. Kui on etteheiteid, võidakse need paluda kõrvaldada, teadmiseks võtta või hoopis tulla järgmine kord ja uuesti proovida. Kui aga kõik oli edukas, võid auto platsile oma katte peale tagasi toimetada.


Selle 1:45 sisse soovitan väga mahutada ka rajaga tutvumine. Enamasti võimaldatakse seda jalgsi või jalgrattaga läbi sõites. Jah, kohe päris rajal. Saad tutvuda katte ja rajakujuga. Eriti on see oluline kui esimest korda konkreetsel rajal. Aga ka vanadele kaladele võib olla korraldaja üles seadnud vimkasid lisatakistuste näol. Seekord olid taas sisekurvid piiratud vett silmini täis veetünnidega. Ei tasu sellist tabada!

IMGP0202


Kui nüüd veel aega jäi, võib parkimisalal ringi käia ning uurida millega konkurendid rajale on tulnud ja ehk on midagi kasulik meelde jätta. Muide rallitajad on väga sõbralikud ja lahked, veidi vist ka edevad ja tutvuvad kõik hea meelega ning räägivad lahkelt oma tegemistest ja kogemustest. Aga ära lase hajutada ajataju pika ja asjaliku jutu peale ära, sest koosoleku algusega väga venitada ei taheta. Ametlikul koosolekul räägib enamasti võistluse juht kõikidest olulistest asjadest: kuidas startimine, kuidas vaidlused, kus olla tähelepanelik jnejne. Alati on midagi uut ka vanadele olijatele siin kuulata!


Kui kõik jutt ära kuulatud, (eeldusel, et tulid osalema sprindis) võid minna vähemalt selle võistluse puhul nüüd hoopis pealtvaatajate tribüünile ja vaadata kuidas tehakse ära üks voor ühisstatri, ehk rallikrossi. On vaatemängu mõttes ilmselt üks nauditavamaid autospordi formaate üldse. Kui olid koosolekul tähelepanelik, siis tead millal krossitajad lõpetama hakkavad. Ja nüüd sõltub veidi sellest, mis masinaklassis osaleda soovid. Kui noorte arevstuses, siis võiks juba peale krossitajate lõpetamist stardikoridori lähedal olla. Osadel võistlustel on startimine rangelt numbrite alusel. Siin konkreetselt pead jälgima, et stardiksid õiges grupis. Näiteks neliveomehena ei tasu naiste stardigruppi varakult trügima minna. Mis grupid ja mis järjekorras, seda räägiti kindlasti koosolekul aga võis olla kirjas ka juba juhendis. Siinjuures NB! koosolek on kohustuslik kõigile, sest siin võidakse võistlejatega koos isegi juhendis sätestatut ümber otsustada. Oma viga kui kohal polnud ja ei kuulanud.

imgp0358.jpg


Sinu stardi ajaks on kell saanud ilmselt juba vähemalt 11. Kui palju on möödas ärkamisest (nädalavahetusel muide) ja sa pole ikka veel rajale saanud?! See on ka hetk, milleni on enamus normaalse närvisüsteemiga osalejatel ka ikka omajagu võistlusärevust sees. Kaob see üldiselt pärast esimese vooru starditulesid. Stardijärjekorras ei tasu muretseda selle pärast, kas olen rajal liiga aegalne või kiire ja et äkki jään kellelegi ette vms. Korraldajad on juba kogenud ja saadavad rajale juba sellises järjekorras ja vahedega, et nö selgasõitmisi ei juhtu. Kui juhtub, siis juhiseid jagati koosolekul. Tee oma sõit ära ja pargi auto oma kattele.


Kui oled edukalt oma 3 minutit sõiduga maha saanud, siis mine platsile autot üle vaatama. Alati tasub kontrollida KOHE auto tehniline seis üle – rehvirõhud, rattapoldid, lahtised esemed jnejne. Kui vaja, siis tuleb puudused kohe ka kõrvaldada. Nüüd on ju pea üle tunnine ajavaru, mille jooksul seda kõike teha. Sinu järgmise vooru stardini on järgmine poolteisttundi ajavaru. Lisaks saab jälle kaasa elada krossitajate sõiduvoorudele, suhelda teiste omasugustega või isegi kõhtu täita! Söögipoolist võimaldatakse pea igal võistlusel. Mõnelpool niisugused, teiselpool naasugused toiduvalikud. Mingi varu jooki ja näksimist võiks siiski omal ka kaasas olla sest mine tea….


Antud võistluse puhul peaks sõidud läbi saama umbes 16:00 paiku ja siis teeb korraldaja kõik selleks, et tulemused võimalikult kiirelt kokku saaks löödud ja saaks autasude jagamisega alustada. Isegi kui ei saanud oma tulemusega poodiumile, ei peaks minema kiirustama minu meelest vähemalt kahel põhjusel: olla lugupidav nende suhtes, kes raske vaevaga oma poodiumi välja teenisid ning tihtipeale jagatakse ka loosi- ja lohutusauhindu. Jällegi: iial ei tea!

Kui see pidulik osa ka läbi ja autod ja asjad kokku pakitud, saad kodu poole liikuma hakata. Ja nii see päev läks, saad isegi aru, et ilma niisama ootamata või veel enam – millegi muuga tegelemata. Täis mootorivingu, elamust, pabinat ja adrekat!