August Mälk, SURNUD MAJAD


Romaani keskmes on Virumaal asetseva Varjujõe küla lugupeetuima mehe, Urgose talu peremehe poeg Hain. Isalt saab ta kirjatarkuse ja innustuse vaatama minna teisi tegemisi ja töid ilma peal. Samaaegselt võitleb peremees vaikselt, kuid visalt selle nimel, et talud ükskord vabaks ja meeste enda päris omadeks saaks.

Noorikuna hakkab Hain järje peale saama ja tähelepanu pälvima eemal asuva kirikuküla sepa juures sellina. Andeka õpilasena saab sepatöö talle kiirelt omaseks. Poisi lahtist pead ja avatud meelt märkavad teisedki. Nii satub ta kirikumail harimise eesmärgil kokku käima tihti kirikuõpetaja kui ka tema kauni tütre Hetiga. Armastus Heti vastu saadab teda teose lõpuni, kus kogu aeg on juskui lootus ja samas lootusetus temaga kokku jääda.

Kodukülas ootab Haini temasse armunud tütarlaps, kes ei saa omakorda iialgi Haini päris enda omaks.

Aeg ja sündmused on aga selle kõige elujõulisemas vanuses raskemad kui kunagi üldse. Külasid laastavad ilmadest tulnud näljahädad. Seejärel Rootsi võimu ja Peipsitaguste hõimude tapatööd. Selles üritab omakorda koort võta saksa mõisavalitsemine ja ajast-arust põlisorjus.

Pärast suuremaid tapatalguid võtab oma osa ka veel katk. Kokku arvatakse põlisrahva vähenemist sellel ajal olevat 2/3 elanikest.

Kõige nende sünmuste ajal keerlevad Haini teed ikka kodutalu ja kauni Heti ümber. Kui kodutalu antakse sakste kiuste rootsi kuninga poolt sõjateenete eest juskui nüüd päris enda omaks, siis Heti jääbki kättesaamatuks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s