August Mälk, KESALIBLIK


Tema esimesi romaane, avaldatud 1926. Argielust eemale hoidev väikealeviku keldrikorteris puhkav mees, kes loodab leida rahu. Ometi ei lase tema olemine teda ümbritsevatel inimestel ükskõikseks jääda ja tema lähedust ihkavad kõik, kellega kokku tihti juhtub. Nii leiab lõpuks ta rahuliku äraolemise asemel suhete intriigi, mis viib ta vägisi väga keerulisse olukorda, lausa tapmisplaanideni. Nii aga ei juhtu. Mis, kuidas ja miks üldse juhtub ei olegi lihtne tabada. Lihtsa ja loogilise sündmuste asemel on keskendutud hoopis olukordade, ümbruse ja mõtete kirjeldamisele. See ongi valdav. Ja kuna see kõik on ei teagi mis murdes ja vanemas keeles kirjas, siis on oht, et see õlgu kehitama paneb, üsna suur. Mitte nüüd et mu enda jutt parem oleks. Kohati on jutt üsnagi luuleline. Näiteks lk 21:

"Lüvdüünilt hüüatin tihti paatosega, laiutades käsi: "O suvi, o lühikesed ööd ja päevane kõrge päike!""

Sellise romantilise heietuse taustal tuli mul meelde Remarki "Gam" (mis ka muide on kirjaniku loomingu algus).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s