August Mälk, ANNE MARIE


Tegu väikese jutustuse kogumiga, mille avalooks samanimene jutuke:

  • ANNE MARIE, on külatüdruk, kelle lähedust külas kardetakse tema pidalitõbisse langenud tädi tõttu. Vaatamata ema pigutustele ei peab tüdruk sellist eelarvamuslikku hukkamõistu taluma igal pool, koguni tema seni parima sõbra Joheannese juures. Kui lõpuks tüdruk linnas arstil ära käib, saab teada et tõesti, ka tema pole raskest haigusest vaba. Varsti on see külalegi teada ja tüdruk kistakse väevõimuga seal haiglasse.
  • NEITSI. Prominentne minategelane on puhkamas mägisanatooriumis. Samas on sinna saabunud ka naiseikka jõudnud tütarlaps, kes põeb rasket kopsuhaigust. Leidnud teineteises teatud usaldust ja lähedust ja tajudes oma peatset lõppu, nõuab tütarlaps et temaga oldaks üksainus öö. Peategelane aga keeldub. Järgmisel hommikul kuuleb ta arstilt tüdruku vabasurmast. Nii on ta vastu tahtmist ja justkui õigesti käitudes saanud kaela süükoorma.
  • ÄRKAMINE jumalakartlikuse valguses. Kuid mitte sellises, mida oleme harjunud ärkamise all teadma. Else on sattunud kohalikust jumalasõnalugejast ja sõnast endast niivõrd kaasa kistuks, et kodune elu hakkab selle all kannatama. Ajab see seni väga vaga elu elanud ja tööka mehegi viinale lähemale ja hääle kurjemaks. On põuane aeg ja peab palju vaeva nägema ühe ja teise toimetuse kallal. Ükspäev, kui naine on jälle toas ja mõtted jumalakummardamise juures, on hobune end majakõrval koplis köitesse kinni mässinud ja leba juba pea elutult kuuma päikese käes. Viimasel hetkel saab peremees jaole ja loom pääseb. Ei pääse aga pere väiksem laps kuuma vee katla eest ja sureb nii õnnetul kombel, jällegi ema tähelepanematuse ja hoolimatuse tõttu. Ükspäev, kui Else on jälle palvemajas jutustaja juures, võtab Hindrek naabriga viina, ning head mõtted ongi kohal – läheme ka palvemajja, saab nalja. Kuid nalja pole Elsal, kes on sattunud jutustaja armuvägivalla ohvriks. Mehed saabuvad õigel ajal, ning naine pääseb. Samas hakkab üle pikkade aegade taevast jälle sadama.
  • RISTITEGIJA Johannes Kirotosk on tõsine ja vaikne noormees, kes on armunud kohaliku metsavahi tütresse Elsasse. Elsaga aga juhtub, et satub kohaliku kivimurdude, valduste ja vabrikuteomaniku poja vägivalla alla ja saab sel moel, nagu siis vist öeldi, rikutud. Meeleheites kaanib sisse palju äädikat ja on raskel haige. Johannes läheb kätte maksma, tahes peksta, lüüa, võibolla ka tappa. Kuid rikkuri poja õde astub vahele ja lubab ise kõik jälle heastada ja korda ajada. Nii lähebki ta koos Johannesega Elsat aitama. Teepeal, ikka veel tijuks Johannes jõuab preiliga, kes kõike juhtunut väga kergelt võtab, sõnadeni – aga mis siis kui see Sinuga juhtub. Nii hargnevadki asjad, et noormes ükspäev tüdruku enda juurde meelitab ning see häbis sealt lahkuma peab. Nüüd on Johannese süda jälle rahul ja jätkab oma senist olemist.
  • SURNU SURM räägib Karlist, kes on pidalitõbiste kodus pereliikmeks. Sealsetel asukatel on lahkumiseks ainult üks tee ja seegi kirstu sees. Nii on nad seal kõik juskui juba surnud. Ühel päeval saab Karl jälile haigemaja asukate saladusele, taga aianurgas saab männiplangud kõrvale liigutada ja nii öösel vaikselt äragi käia ilma et seda märgataks. Seda juhust ka Karl kasutab ja peagi seisab oma kodutalu aia nurgas. Majas sees peaks olema tema lapsed ja nende ema. Kuid niipalju pole veel möödunud, et koer oma vana peremeest ära ei tunneks. Et mitte majaelanikke segada, otsustab Karl minna heinaküüni magama, truu sõber koer seltsiks. Enne aga piilud maja aknast sisse ja näeb seal Küla tuntud jooma- ja löömammest oma naise seltsis sellele põue pugemas. Ei enam Karl mõtle, astub tuppa ja nõuab mõnd õigust. Algus on kõik küll ehmatusest kanged, kuid kui toibuvad, on vägivaldki platsis ja nii Karl oma kodus otsa saabki. Surnu lohistatakse veel uksest oksakonksuga välja, et mitte nakatuda ise.
  • THEA oli tütarlaps, kes oli hoolitsema tulnud oma peremehe pimedat venda. See oli kaotanud sõjas oma nägemise ja elas koos muldvana teenijaga kahekesi oma vanemate suvemajas. Seal tema pimedad päevad möödusid, kuni tuli Thea. Suur armastus tõi nagu valguse pimedale. Kuid nii järsku nagu see oli tulnud, nii kiirelt see ka sai otsa. Oootamatult tuli alevist Thea surmasõnum. Tagatipuks imbus veel pimedani ka sõnum, Thea olla sunnitud välja meelitama paberid loovutamaks maad vennale ning oma otsa leidis ta samuti töö tellijalt mürgitamise läbi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s