10. Elva Rattamaraton (EEC 2010)


Elva EEC puhul peab muidugi alati alustama juba sellest, mis sõidule endale eelneb. Mingil põhjusel ei ole korraldajad seal nii varmad infot varakult jagama kui Elioni teistel etappidel. Või kui, siis mingil kummalisel moel, näiteks internetifoorumite kaudu. Tegelased, sõitjad, kes aga on sügelenud juba tab mis ajast Elvasse kimama, tahavad juba varakult uudishimu rahuldada ja nii virisevad ja vinguvad foorumis, kuidas nende sõitmaminekut häirib teadmatus küll rajaprofiili, kui kirjelduses osas. Peab möönma ka, et info jagamine on Elvas üks sarja nõrgimaid, seda ka varasemalt aga see pole põrmugi seganud kohale tulla üüratul rahvamassil ja Elva kandi sporditoetajatele. Nii toimub sõit ikka ja jälle kõigi naudinguks ja virisejate kiuste.
Teine tähelepanuväärne nähtus sellel üritusel (3ndal järjestikusel) on olnud muidugi ilm. See on need korrad alati pakkunud vaheldust, teamatust ja ootamatust. Ikka päike, vihm ja kuumus käsikäes. Heaküll, seekord ei olnud vihma küll sõidu ajal, kuid oli seda omajagu piisavalt eelneval ööl.
Kalevipoja sõidul saadud alla 100 tulemus andis õhkõrna lootuse pääseda stardigrupiga ettepoole, kui konkurents on samuti tihedamaks läinud ja nii jäi ikka 3 grupp nagu alati ehk number napilt siis üle: 2108.
Oma numbri tempos sai sõit käima lükatud (VÄGA valju stradipaugu saatel (Y) ) ja kuna raja alguseosa oli varasemast hästi meeles ja mõned päevad varem ka läbi sõidetud, siis oli selle osa tegevuskava teada: ikka täiega tuld. Suht tuuletus kuumuses tundusid kõik olevat ettevaatlikumad kui varasemal ja nii oligi sõit üsna rahulik ja hullema võitluseta. Võimaldas sõita oma tempot ja sõitu. Rada muidugi palju tahedam ja kiirem kui eelmisel aastal, seda kinnitas ka ajaline tulemus.
Aga nagu eelpool öeldud, siis Elva kandi fännid ja majaomanikest kannatajad ei leidnud siin mitte võimalust torisemiseks nende elurütmi rikkumise üle vaid pakkusid rõõmsat kaasaelamist. Paaris kohas olid oma aiamaalt kastmisvoolikud sõitjatele külma, väga kükma vett värskenduseks pritsimas. See kulus hästi ära. loodetavasti oskavad kõik teenust tarbinud seda ka hinnata, sest ka veel ja inimeste heal tahtel on, eriti tänapäeval, ikka arvestatav hind.
Tore oli tõdeda, et sõidukogemus on ka tehnikat aidanud ja nii läksid tõusud ja laskumised, mis varem olid üsna rasked, suhteliselt kergesti. Omamoodi üllatus oli enne linna ümberkorraldatud rajaosa, kus ka kangemad tegijad pidid ratast käekõrval talutama. Lõpus pidin siiski tunnustama võitluskaaslaste paremat vormi ja nii jäin järele vaatama enne finishit spurtivale grupile, ei suutnud ise enam sellist tempot kruvida.
Elva üks eripärasid on ka suht järjestikku strativad pärismaraton ja poolmaraton. Nii on “lastedistantsi” sõitjatel võimalus kaasa elada päris ratturite esiotsa tegijatele.
Kõik olid rahul nii raja, sõidu, ilma, seltskonna ja üldse kõigega, seda siis nagu alati, sellekiuste millest eespool juttu oli.

Naeratusega krossiraja tõusu võtmas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s