14. Tallinna Maraton (EMT Estoloppet 2011)


Isehakanud pühapäevasportlasele on selliste ürituste puhul ka lühemad distantsid paras väljakutse. Ette ju teada, et jõuressursse jagada ei oska, tehnikast ei tea midagi, varustus – lotendav dress. Väljakutseks kujunes tegelikult ootamatult isegi üritusele kohalejõudmine, sest Piibe maantee polnud küll hullus seisus aga hoogu tuli maha ikka tihti ja omajagu võtta. Terve tee painas küsimus, kas minna peale klassikasuusaga, mis on enamvähem heas seisus või – võtta omad vanad vabatehnika mudasuusad. Kaasa olid võetud mõlemad. Kuna aga vabatehnikas kogemus olematu ja rada oma tõusudega ette teada, et pole just kõige lihtsam, siis sai otsustatud kindluse mõttes esimeste kasuks. Teistega oleks ilmselt funi rohkem olnud. Nii juhtutski, et kohe auto juures riidesse, varustusse, numerdamisele ja starti.

Kerge seisak ja minema sealtki. Nibin-nabin jõudse veel Nokia Spordijälgija tööle panna. Peaaegu nagu Tartu Maratoni lühikese distantsi alguses, on ka siin kohe kaks viisakat tõusu. Ja samasugune pidurdamine. Sai kasutatud igasugu võimalusi kohaparandusteks ja keppide-suuskade rägastikus ukerdamises. Siiski venis rodu üsna kiiresti jõuvahekordade järgi pikaks. Sellele aitasid kaasa kindlasti ka paar vägevat ja nõudliku laskumist.

Rada ise oli muidu väga OK. Erinevalt Tamsalu maratonist oli muidugi oluliselt künklikum, tasaseid kohti peaaegu olematult. Õnneks oli see juba rattamaratonidelt ette teada.mingi raja keskmine osa oli ilmselt vähem töödeldud ja pehmem ja lumisem. Õnneks päris räätsadega seda läbida polnud vaja.

Mingis lõpukolmandikus tuiskasid mööda põhidistantsi tüübid väga aukartsutäratava kiirusega. Jääb küündimatuks, kuidas seda suudetakse. Pmst sõidavad 2x kiiremini kui minusugused. Vahepeal oli väikese vahega paar tüüpi, kes sõtkusid minna ühe kepi abil. Üks neist ütles, et jäi teisest ilma juba teisel kilomeetril. St mingi 38 km ühe kepiga läbi tuisata…. Õnneks oli pärast suurt stardipabinat pea natuke selgemaks saanud ja oli aega tähele panna, kuidas ilm oli üliheaks keeranud ja kuidas kevad nüüd küll juba peale vist pressima hakkab.

20 km ots on endale ikka parasjagu nauditavalt jõukohane.

Väga kaunis, väga hästi korraldatud ja meeleolukas üritus. Kõrvemaas pole eriti põhjust vist kellelgi eriti pettuda. Kas ainult mulle tundus, et erinevalt paljudest teistest üritustest ei kiirustanud rahvas koju ja minema, vaid jäädi kohapeale veel ilma nautima ja ehk leiti midagi veel…

One thought on “14. Tallinna Maraton (EMT Estoloppet 2011)

  1. Ats Kanne ütles:

    Ilmselt polnud mina küll üks nendest kes lõpukolmandikul mööda tuiskas(jõudsin minagi mõnele kümnele lühikese distanti sõitjale järele), kui selline kiirus saavutatakse treeninguga. Selle aasta maraton oli ka minu jaoks raske. Põhiliselt sellepärast, et oli seatud eesmärk läbida maraton ajaga vähemalt 2:30. Sellest tulenevalt oli ka tempo kogu sõidu vältel kruvitud viimse piirini üles. Tempo maksis kätte juba 10 km enne lõppu kui jalad ei suutnud enam hästi sammu pidada ülejäänud kehaga. Siiski pressisin hambad ristis lõpuni ja saavutasin oma seatud eesmärgi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s