Rõuge Rattamaraton EEC 2011


Kunagi eelmisel aastal, kui rattasõiduga oli hooaja mõttes ühel pool, oli peas valmis ka otsus, et järgmisel aastal tuleb Elion Estonian Cup-l kaasa lüüa täispikkadel distantsidel. Siis oli ikka väike pabin ka sees, et kas ja kuidas ikka tegelikult selleks suuteline olen, sest valusad mälestused olid Kambja Rattamaratonilt. Mõnes mõttes kuulus ettevalmistuste hulka näiteks talvised suusatamised ja loobumine sulgpallitreeningutest. Viimasest on ka ühtlasi natuke kahju aga no mis teha, kõige huvitava ja toredaga ei jõua lihtsalt tegeleda ja selline mitmekülgsus pärsiks kindlasti ka tulemusi. Nii see reket seal nüüd edasi tolmu kogub. Ratas see-eest sai veidi upgradetud ja vahetatud esimene Shimano Altus vahetaja sama tootja XT vastu. Põhjus siis selles, et senine vahetaja ei taht poristes tingimustes koostööd teha (muidu töötab igati OK ja on pakkuda kellelegi sümboolse tasu eest). Lisaks sai täiendatud ka lisavarustust suuremate 800 ml pudelite näol. Kuid kindlasti oli väga tähtis osa natuke sõidu vältel kestva söömise-joomise teadlikuse tõstmisel.

Enne Rõuge Rattamaratoni oli sel aastal MTB kilomeetreid vaevalt 40 km. Aga kuna ka MNT sai uhatud mõni pikem sõit siis enesekindlus oli kasvanud. Sel aastal oli ürituste enda poolelt ka uut  – infot jagati nüüd sarja oma kodulehe, mitte sportinfo.ee kaudu. See muudatus teenis päris palju pahameelt aga muarust ei takista mingil moel ratast sõitmast. Registreerunud osavõtjate arvud tegevat taas rekordeid. Korraldajad olid ka ilmselt ilmataadiga jutu peale saanud, sest rada oli täiesti kuivanud ja ilm ürituse päeval pmst ideaalne. Inimesed polnud soojema ilmaga harjunud ja nii nägi rajal palju üle-riietujaid.

Aga tagasi starti. Saadanas, nii kaugelt ei olnud ma veel harjunud liikuma minema, sest “lastedistantsidel” oli ikka 3x vähem rahvast ja suhteline positsioon samuti parem. Kuna mul ka eelnevat tulemust all polnud, siis oli pmst lõpust minek. Raja algus oli ette teada hea võimalus end rahulikult käima tõmmata. Mingi kümmekond kilomeetrit oli siginat-saginat, siis hakkasid jõusuhted paika minema ja teineteise segamist oli oluliselt vähem. Rada aga ise – ei meenutanud eriti kuskilt otsast eelmist aastat, kui ehk siis ainult start ja finish. Viimastel hetkedel improviseeritud rada oli aga suurepäeane – täisvereline maastikusõit, vägevate tõusude ja laskumistega, tasast kohta pmst polnud. Rada kivikõva (esiemort sai ikka ägedalt vatti ja ei esinenud kõige paremast küljest). Toitlustuspunktid jäid minu plaanidest välja aga siiski –  viimane sauna TP, kus muuhulgas jagatakse ka kohalikust initsiatiivist alati ka õlut ja mulgiputru (minu poolt jäid need puutumata siiski), seal lihtsalt pidi peatuma, sest sõidu aeg läks esialgsest plaanitust oluliselt välja ja kõhus hakkas õõnsaks tõmbuma.

Kogu sarja kuulsaim TP

Sõidu jooksul ikka mõned feilimised ka: korra sai ikka kuuseokstesse külg maha pandud, sest vilets sõidutehnika viskas ühe viltuse juurika otsast lihtsalt minema ja ühest küknast koos teiste võitlejatega üles ronides lõin kuidagi sääre vastu pedaali päris korralikult ära,  siiani veidi kange ja hell. Järgmiseks korraks paraneb ära.

Selleks ajaks oli rada ühinenud ka poolmaratiniga ja olles näinud, et need polnud just teab mis vilkad tegijad, hakkas vaikselt häirekellad tööle, et tulemus on ikka väga kesisevõitu. Viimastest vahvatest tõusudest oleks tahnud sõites üles minna aga ärakustunud ratturid hoidsid rada kinni ja ratast käekõrval. Vurtsu sealt üles saada tundus olevat aga küllaga. Üldse oli imelik, et väsimust oli ehk vähemgi kui varasemalt poolmaratonse selles kohas lõpetades. Finishis küsis üks poolmaratoni sõitnud tuttav, et kas ma üldse käisin sõitmas, et näen välja värske nagu kurk. Ehk peab vist sõite ja trenne kõrgema intensiivsusega võtma hakkama. Läbiloivamises enam küsimust ei ole.

Kokkuvõtvalt – alguses mainitud kõhkluste juurde tagasi tulles, eelmine hooaeg oli puhtalt mahavisatud aeg, juba siis oleks pidanud pikkadel sõitudel ainult kaasa lööma. Seda vaatamata seekordsele kesisele ajalisele tulemusele.

Ahsoo – ei sa mainimata jätta ka varem kõrvu jäänud mõtet, et osadele ratturitele pole võistlemine finishis veel läbi saanud, vaid hagu antakse pärast päris korralikult ka kurvilisel võrumaa teel teiste lahkujate vahel nõeludes. Väga pläss.

“Suure venna” abiga koostatud materjale ka: http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/5gkore077gb31r00

One thought on “Rõuge Rattamaraton EEC 2011

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s