III Jaani Rattaralli Mehikoormas


Sai siis jaani tähistamiseks selline imelik viis valitud. Lohutas muidugi see, et ma polnud ainuke segane, asjapulkade väitel on nad radu seal ainult pikemaks ja raskemaks iga korraga teinud, kuid rahvast on ka iga korraga rohkem. Pole ka ime ja sellest siis järgemööda.

Sellistest vahvatest maavillastest üritustest saab teada enamasti läbi juhuse. Seekord oli juhust ka veidi mõjutatud, Kalevipoja Rattamaratonil oli keegi parklas tiiru teinud ja kojameeste vahele teated sellest jätnud. Tean vähemalt kahte inimest, kelle peal see reklaam oma eesmärgi täitis :). Rattaralli? Teades sealkandi teid, siis polnud eriti reaalne, et rada mööda asfalti ajada suudetakse, kui just mingit edasi-tagasi otsa ei tehta. Meeksi valla kodulehelt aga sai näha käsitsi üle joonistatud ja uuesti skännitud udust kaarti, millest sai järeldada üht – ongi ralli, mitte maraton, ainult et kruusaralli. Vaatamata sellele et kuulutuses oli ka antud infotelefonide numbrid, sai kõik endale üllatuseks jäetud. Ahsoo – osalustasu 2€, mitte 3 oli ka ilusti kirjas. Teadis raha kaasa võtta, ei pidanud selgeltnägijat mängima.

Mindud sai sinna Räpinast, traditsioonidega rattatuuri linnast, seega vähem aega varuks jäetud, mis oli järjekordselt vale liigutus, sest rahulikult ei saanud ettevalmistusega tegeletud. EEC tiimijuht Tarts oli muidugi korralikult juba varem kohal ja sportlik vorm käes. Regamislaua taga olid väga rõõmsad ja entusiastlikud neiud. Osavõtu kohta võeti allkiri ja tagastati tsekk osalustasu maksmise kohta. Sellist pulli nägin küll esimest korda. Ei mingit musta kassat? Sellistele üritutustele omane papist stardinumber anti ka, kusjuures augustamise kohad sai ise valida ja augurauaga augud vajutada kuhu ise tahtsid. Laua taga nakatatud hea meeleolu oli ilmselgelt külge hakanud kõigile kohalviibijatele.

Väikse tiiru Tartsiga järveni ikka tegime aga kohe tuli ka enamvähem starti asuda. Paar inimest, andku nad andeks, nad on seal kindlasti väga tuntud, kuid mina nende nimesid ei suuda kuskilt võtta, lugesid sõnad peale ja kirjeldasid olukorda ning pühkisid meid lõpuks minema. Neljarattaline saateauto veenas veel – puhastel teedel sõit. Nagu ikka pühkis noorust ja väge täis seltskond eest minema ja kuna ikkagi rall – see tähendas grupikat. Selle poolest ka vedas, sest pärast esimest TP-d (jah, rajal sai kahes kohas väga agressiivsetelt neidudelt jõujooki!) tekkis miski neljane punt, kellest alguses vihtusid tööd teha 3. Ise andsin ikka ka oma panusekese. Üks tüüp oli eriti vinske, teine selg oli tuttav eelmisest päevastki. Üldiselt oli rada väga hästi tähistatud (ja olidki lindid ja suunatähised pandud) ja olulised kohad valvatud, kuid. Umbes kümnendal kilomeetril oli lintidega tähistatud ristmik. Olin ise vedamas ja sattusin hetkeks segadusse. Kuna aga paremale noolt ei olnud pumpasin otse edasi. Tagant pandi kisama et peaks ära keerama. Ots ringi, “õigele teeotsale” ja tekkis seltskonnas üksmeel et alguses valitud ots oli ikka õige. Nüüd siis uuesti päris õigele teele. Ilmselt panime hakkama sinna paar minutit ja mõneks ajaks sõidutempo. Pikematel sirgetel oli näha, või õigemini polnud meie ees enam kedagi ega ka taga. Umbes seitse versta enne lõppu tekkis ühes ristmikul kerge vahe eelnevatega sisse. Pagan, need kruusased ristmikud on alati mulle rasked. Kinni ma enam neid ei suutnud rabada, millest on väga kahju. Eks oma nõrkus. Pmst saigi nüüd rahulikult lõpuni tiksutud aga siiski üks koht – teistkordsel TP läbimisel jooksid küll kõik jooki pakkuma, kuid teed mööda nende vahelt läbi sõitvat Saranni ei takistanud keegi ja nii oleks viimasega kokkugi põrutanud. Tolle juht oli ise samuti segaduses toimuvast. Päris lõpp oli juba pärituules ja finsh. Korraldajad aplodeerisid ja kiitsid. Päriselt ka. Vahetasime paar sõna grupis olnutega. Kõik väga rahul jaani tähistamisega ja muidugi armsa koduse korralduse ja meeleoluga. Rattanumbrid paluti kokku korjata, et midagi pidavat loositama. (Värska SPA pääse) Igaüks sai võtta omale limpsi, vett või kalja, palju tahtis. Sellest vähe, välja veeti ka suitsulatika kastid ja kodused moonirullid. Ei valeta, näpud siiani lõhnavad. Jagati hulgaliselt auhindu, diplomeid päris allkirjadega jagus kõigile. Rahuloleva meeleolu kinnituseks olid parkals pärast lõpetamist ka poole tunni pärast kõik autod ikka veel alles. Siiski, pärast grupipilti tuuseldas tuul ja vihm meid kõiki kus see ja teine.

Ajavõtt finishis

Ajavõtt finishis

Tarts on nüüd päris kinga ja pedaaliga finishis

Tarts on nüüd päris kinga ja pedaaliga finishis

Ah jaa, ühele asjaliku moega härrale korraldajate poolelt sai eksimise lugu edasi räägitud – kuulas väga tähelepanelikult ja arvas et edaspidi peab rajatähistuse kindlasti mitme inimesega tegema, sest see mis kohalikul isenesest mõistetav paistab võõrale täiesti arusaamatu. Vot selline suhtumine. Ülimalt hea salaüritus on nüüd teada, järgmisel aastal tahaks jälle platsis olla.

http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/7v9fmea4cktdinqt

http://www.meeksi.ee/

Meeste 30 km tulemused:

Võistleja nr Nimi Aeg
8 Sten Saarniits   52.13.67
11 Ekekaur Vosman   52.14.00
18 Kaupo Raag   52.14.01
 6 Küllo Linnupuu   52.14.02
13 Aivar Veri   52,14.03
 12 Aimur Uuk   52.14.04
 17 Toomas Treier   52.14.05
 22 Jaanus Sibul   52.14.06
 26 Janec Kägu   52.58.63
 21 Janar Kadastu   55.27.33
 5 Kalmer Ojasaar   55.27.73
  9  Anti Oot  01.01.44.10
 3 Valdur Mikita 01.01.49.00
 10 Erki  Keel 01.01.49.00
 27 Indrek Sarapuu 01.01.49.72
 7 Aigar Saarnits 01.01.51.47
 4 Helmut Koplimets 01.02.52.47
 23 Kulvo Jõõger 01.03.05.40
 19 Tarmo Kangur 01.11.36.46
 14 Arvo Välja 01.16.24.42

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s