IX Värska GP Rattamaraton


Värska RM-le tulek on alati selline kindla peale värk. Alati on teada, mis rada ootab, kes ja kuidas korraldab ja et rahvahulgad ei ole väga suured. Siiski tasub märkida, et pealejaanisele ajale ja viimase hetke teavitusele vaatamata oli kohal kordades rohkem rahvast kui eelmisel aastal. Kusjuures ka ilm ei lubanud hellitamist, öösel sadas ikka päris ohtralt.

Esimene muljetavaldav moment oli kindlasti mitte ainult minu, vaid ka teiste jaoks kasutada kemmergut, mis tõesti imekombel veel püsti seisis. Nõrganärvilisemad kindlasti loobusid. Keegi võiks sellele seal ikka lõpu teha küll, see on külaliste ees visiitkaarti ikka väga rokkav, sest kempsu, tee mis tahad, kasutavad ju mingi hetk kõik. Kahju, et läks meelest sellest pilti teha.

Stardimaterjalid jagunesid suht rahuliks tempos, samas ei olnud see külastajate arvu silmas pidades ka mingi probleem. Seekord sai ka ajavaru võetud ja väike soojendav tiir enne starti tehtud. Rajale luuret tegema minna ei olnud mõtet, see värk oli kõik suhteliselt teada.

pilt www.peko.ee lehelt

pilt http://www.peko.ee lehelt

Stardis suutis peale paari sekundit ka mingi kummulikäimise korraldada. Mind see õnneks ei puudutanud aga puutumata ei jäänud sellest, et miskipärast tehakse siin alati alguses kohe kõva spurdiga minek. Mulle see eriti ei istu ja nii lasin massidel omas tempos minna. Siiski sai veel asfaldi osal paarisrakendit tehtud hr Sajaga. Aegajalt liitus mõni mahajääaja ja mõni järgijõudja, kuid kuskil kadusid nemadki tavaliselt. Üldiselt meil töö sujus, sest tasapisi hakkasime sprintereid kätte saama. Hea küll, eesmärgi mõttes oli jua asi klaar, et tuleb viimaste kohtade peale sõit. Lihtsalt kallil pühade ja jaanijärgsel ajal ajavad rassima ennast ikka tõsised spordimehed.

Pika rajaga ma siiski eelnevalt tuttav ei olnud, niipalju teadsin, et suht sarnane lühikesega, ainult et 2x siis. Pmst nii ka oli, kui mõni rajum liivalõik välja arvata. Sõidu vältel torkas silma, et enda nõrgemad kohad olid just sõidutehnilisemad lõigud – liiv, juurikad, muda, roopad. Mingi hetk jõudsime Sajaga järgi tüübile, see ol siis juba sügavalt raja teine pool, kes tükk maad tagasi meil eest päris väärika tempoga eest ära kruttis. Sain temast ladusalt mööda, kuid mingi aja pärast märkasin, et mul pole taga mitte kedagi. See oli väga veider, sest Sada oli päris tubli minekuga mees iseenesest. Vahemärkuseks, et joogipunktid erinesid sel korral selle poolest et pudeleid jagati kätte ka. Eelmisel korral vedelesid lihtsalt kilepakendis värskad mändide all. Mina vett ei rabanud aga veidi kahju oli vaadata, kuidas poolikud pudelid pärast joogipunkti maas vedelesid. Usun et pool joogiks jagatud kraamist läks sõna otseses mõttes maha. Maha olid kahjuks rännanud mitmel pool ka igasugune turgutite taara, nagu ikka.

Lõpus jõudsin järgi veel ühele alla andnud härrasmehele, siis juba tuttav ümber kemmergu haak ja finish. Siin jagatud värskad joodi nüüd ikka juba põhjatuks ja salvesti seljanka leidis ka oma tee sinna kuhu pidi. Kahjuks ei näinud nii lõpus finisheerujuana enam lubatud tuletõrjeautot rattapesuks vett jagamas. See oleks ära kulunud küll, sest pori jagus ikka. Seejuures ilmaga oli kõva vedamine, sest sõidu ajal ei tulnud piiskagi, lasi supid ära süüa ja autosse enda ära pakkida. Värskast välja sõites hakkas tulema padukat. Omaette mõtlesin et oli põhjust rahul olla ja loodetavasti olid ka korraldajad täiesti arvestatava rahvahulgaga rahul.

http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/10nlviakce2hngdr

http://www.peko.ee

http://www.verska.ee

http://www.varskavesi.ee/index.php?id=41

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s