XII Otepää rattasõit, EEC 2011


Peaaegu oleks jälle ära unustanud kui oluline on anda kolmesõnaline sisukokkuvõte kohe alguses ära: imekaunis suveilm, järjekordne majanduslik häving ja megapaks hernesupp.

Enne Otepää laksu on oluline ära mainida mõned ettevalmistavad uuendused, mõned head mõned khm vähem head. Esteks – Jõulumäe Rattamaratonil sisikonna välja heitnud amort nõudis mõningast upgrademist ja RockShock Seba näol sai uus ja edev amort Rattaringi meeste abiga, viimasel, jah väga viimasel hetkel alla kruvitud. Suur tänu neile hooldustasule lisaks, sest nii viimasel hetkel ei taht keegi enam eriti jutule võtta. Siiski jäi testimiseks aega napiks ja nii jäi märkamata, et lenksule lisandunud nupukogumik ei mahu mugavalt sinna enam ära (lenksutoru vajaks vahetamist) ja et piduriketas ei veere enam väga pädevalt sadula ja klotside vahel. Päris paika ei saanud seda ka sportlandi abistavate kätega kohapeal enne starti. Nii jäigi ketas sõidu lõpuni millegi vastu kõlisema. Ja tõiseks, katsetused öko või mis iganes nimetusega omatehtud spordigeeliga hakkavad ilmet võtma. Selge oli seni see, et põhikomponent on mesi, törts vett et voolavus oleks tagatud ja kolmas mingi asi. Seekord oli mingiks asjaks lahustuva kohvi törts. Seejuures põdesin, et ei leidnud täis musta lahustavat kohvi aga nagu selgus, polnudki see paha.

Lahustuva koffelisa ökogeelile

Lahustuva koffelisa ökogeelile

Koorelisand selles nullis ära ilusasti mee veidi äkkiliselt kareda meki ja sisaldas samal ajal koffeiini ergutamiseks. Niipalju siis kööginurgast.

Stardis aga peale selle, et pidurisadulat ei saanud päris täpselt paika, mingeid anomaaliaid märgata polnud. Kahtlaselt kena ilm muidugi. Varasemast on Otepää Maratonidelt kui Tartu rattamaratonidelt algusosa juba üsna tuttav, õigemini juba pähe kulunud. Leidsin miskipärast et õige on kohe alguses vasakus servast valu anda, pärast peab troppide taga ootama niikuinii. Väga valusaid troppe siiski ei tekkinud. Juba alguskilomeetritel hakkas kõrvalsõitja ratas rütmiliselt susisema, mis tähendas peatset rajakõrvale jäämist kummi purunemise tõttu. Enesetunne oli ikka norm ja sai omaarust enda kohta normaalset aga jõukohast tempot tehtud.

Stardieelne meditatsioon

Stardieelne meditatsioon

Kõvasti oli kohe alguses kiireid kruusateid ja tehti lausa grupisõite. Esimesed põnevad sündmused aga ei lasknud kaua ootuses piinelda. Umbes 10 kilomeetril ühe järsema mahakeeramise peal jäi kett kuhugi kinni. Edasi pedaalid ei liikunud, tagasi veidikene. Teeäärnekiirvaatlus leidis siiki üles, et kett oli maha visanud, õigemini vahele kassettile ja raamile. See vihjas mingile regullimise probleemile, niipalju ei tohiks käiguvahetaja paremale kuidagi liikuda. Õliste näppudega sai peagi edasi, näpud ketiõlised. Ütleme nii et see seik viis nii vast 30 ratturit minust mööda. Võibolla rohkemgi. Veidi maa pärast aga märkasin selle vaheseigaga kaasnenud päris üllatust – jalga oli lasknud rattakompuuter. See tähendas suht pimesi edasi tallamist, ei saanud enam jälgida söömist joomist ega koormust. Mingi 100€. Kuna sõidu ajal on aega igasugu mõtteid kruvida, siis tuli meelde et keegi hea inimene soovis enne sõitu “kett maha”. Peaks selle sota temalt vist sisse kasseermina?

Söögijoogiga kõik peapeal, vett kulus omajagu rohkem, paaris TPs sai pudelit isegi täidetud. Rada ennast aga oli veidi muudetud. Eelmisel aastal olid rajud ratturid väga pahased et nõnda kiire rada ja ei mingit põnevust. Mulle tundus siin kõike olevat – hullumeelselt kiiret kruusa (siis kui veel spidokas oli näitas korra kruusal 50 km/h!!!), veel kiiremat asfalti, korralikke tõuse, poriseid ribasid, imevaid rohumaid. Kui muidu on tulemus kesine, siis koht kus omas seltskonnas hoidsin lippu kõrgel, olid just tõusud minu omad ja need võtsin kõik rattaseljas ja norm tempoga. Imevad põlluääred seevastu võtsid kõvasti energiat.

Hea oli näha, et lagastamises olid ratturid üsna tagasihoidlikud ja teeääred püsisid üsna puhtad. Siiski asjad mis kippusid rajaäärde vedelema jääda olid purunenud sisekummid. Võiks ikka aru saada, et ka neid annab tasku ajada või põue pista.

esteetilisel positsioonil. pilt spordifoto.ee lehelt

esteetilisel positsioonil. pilt spordifoto.ee lehelt

Koht nagu juba öeldud tagasihoidlik nagu ikka. Mõned tehnikariismed suutsid midagi elektroonilist siiski sõidust kirja panna:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s