EESTI STATISTIKA, INFOÜHISKOND


Peab aegajalt ikka kursis hoidma, kuidas meil siin asjad edenevad või ei edene. Eks muidugi statistikasse võib, ja suhtutaksegi mitut moodi, kuid samas on numbrid väga konkreetsed mõõdikud. Siia vahele on Statistikaamet pannud ka muud toredat infot selle kohta, mis meie IT valdkonna lähiminevikus toimus.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguseire järeldused ja soovitused – Ei tohiks unustada, et IT peab olema eelkõige muid valdkondi toetav. Tihtipeale on aga kahjuks näha, kus ITst üritatakse teha nähtust omaette. Veel märgitakse, et oleme tublid (mitte kõige tublimad) IT valdkonna tarbijad. IT alane haridus omab veel tublit kasvuruumi ja vaja oleks luua selgemat tulevikunägemust, suundi ja tegevusi.

Infoühiskonna poliitikakujundamisest – Riiklikul tasemel on mitmeid alussuundi, dokumente jms paika pandud. Kui palju need toimivad ja kuidas muud IT tegevust toetab, on iseasi.

Eesti ID-kaardi ajalugu, hetkeolukord ja tulevik – ID-kaardi saamislugu, arengud. Mobiil-ID ja uued id-kaardid. Kas teadsid, et id-kaardi tagaküljel oleva helehalli ja tumehalli ala vahel on mikrotekst P-E Rummo luuleridadega?

E-maksuamet/e-toll – Maksu- jaTolliameti iseteeninduskeskkond – ilmselt kõige edukamaid, kasulikumaid ja kasutatavamaid IT arendusi üldse. Eestlastele tundub elektrooniline tuludeklar väga hästi kätteõpitud olevat. Peale selle on aga siiski palju suuri ja olulisi teenuseid, mis igaühele igapäevaselt silma ei hakka.

E-äriregistri ettevõtjaportaal kui tõhus bürokraatiavähendaja  – Tegelikult ei ole see ainuke teenus/portaal/süsteem, mida justiitsministeerium veab ja arendab. Peale selle mainitakse ka päris palju ja keerulisi süsteeme, mis igapäevatööd kiiremaks ja lihtsamaks teevad. Ilmselt ka odavamaks. Igatahes poleks ministeeriumil midagi häbeneda oma saba kergitades.

eSTAT – veebipõhine andmeesituskanal – jälle taas süsteem, mis laiasid masse ei puuduta, kuid kirjeldust lugedes saab kohe selgeks, kuipalju ajakokkuhoidu ja kasu seal olevate teenuste paberilt arvutisse viimine annab.

Infotehnoloogia kasutamine – Eesti pole internetiühenduste leviku poolest samuti teab mis eesrindlane. Huvitav teada, et statistiliselt on mehed oluliselt suuremad internetimeelelahutuse tarbijad kui naised.

Elektroonilise side areng – Järjest keerulisemaks läheb püsiühenduste ja muidu ühendustevaheline piiritlemine. Kui mingi aeg tagasi ei saanud mobiilset sidet püsiühendustega võrdväärseks pidada, siis nüüd on kaalukausid natuke liikumas. Ja kas fikskõnede koguseid on üldse enam sobilik muude kõneteenustega võrrelda? Muide, inimesed on hakanud vähem kõnesid tegema aga pikemalt rääkima.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete areng – IT ettevõtted on küll masud paremini üle elanud, kuid omatoodangu hulgad on tohutult vähenenud. Nagu eelpool öeldud, oleme usinad ja miks mitte ka öelda nutikad tarbijad.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti väliskaubanduses – Viimaseks lõiguks on jäänud kogu IT kõige nukram pool, ehk väliskaubandusega seonduv, mida meil ei ole ollagi ja millel pole ka positiivseid trende näha. Sarnaselt ilmselt meie teistele valdkondadele.

Üldiselt peaks sellised materjalid IT tudeerijatele kohustuslikud olema 😉

http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=21188

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s