14. ALUTAGUSE MARATON (ESTOLOPPET 3. ETAPP)


Teadmatus, vesivill ja napikas. Selge oli see ammu, et üks pärismaraton vajab enne Tartu Maratoni 60 km ka läbimist, siiani ju ainult mängumaratonide kogemus. Mulgimaal paar nädalat tagasi tehtud 30 km lubas siiski, et mõistliku tempo, riietuse ja söögi valikul ei ole maratoni läbimine küsimus. Aga tahaks ju ka hästi sõita. Seekordsele sai vastu mindud kerge uuendusega – Rossignoli X-8 classic saabas vahetas välja Alpine jummal teab mis marki säästu-kombo-kamassid. Ebameeldivaks uuenduseks kujunesid hommikul mahaunustatud aluskindad sõrmikute sisse. See tähendas, et raudselt on villis ja kuskilt katkised ja valutavad käed tagatud. Täiendavalt saatis meid terve 130 km Tartust Virumaale sõidul üle 20 miinuskraadi. Aga juba on teada, et päev teeb oma ja temeratuur  tõuseb ennelõunat kiiresti.

Kohale sai enamvähem mõistlikul ajal. Oli mahti kõigiks ettevalmistusteks. Stardinumbri järgi minnes näris külmakene veel ikka omajagu. Pulleritsu Priitu võis näha kaval-õel-aga -ma-nüüd-rsk-kirjutan näoga ettevalmistustega ühele poole saamas. Numbrite jagamisel oli vähetore süsteem see, et külmetades järjekorra ära seistes, teatati leti tagant, et “S” täht on palun sealt poolt. Jälle järjekorda. Korra veel autosse, viimane riietuslihv ja meditatsioon (nali). Aluskinnaste probleemi lootsin lahendada Mustvee bensukast ligi soetatud töökinnastega, aga ebaõnn. Ei mahtunud need korraga kätte. Vaatame mis saab. Suusad ootasid juba staadionil, sest need olid nädala sees AT Sporti määrima viidud, mitte küll kõige vingema aga ikkagi suht krõbeda hinna eest. Ühest suusareast omad kätte saingi, kokkupanekuks pandud teibid eemaldati ja võis starti pugema hakata.

Lõiget saigi pandud siis kell 11, umbes -15 C ja jahipüssi paugu saatel. Tuhatkond suuskajat ja mina enamvähem nende lõpus  ei olnudki väga hullu ootamist ja troppamist. Esimesel 5km tasus siiski enamvähem ettevaatlikum olla. Mõni ikka kukkus ja rajal vedeles isegi katkist suusakeppi. Lubasin enne sõitu autos, et teen nagu alati – kohe pildituks ja siis ülejäänud aja naudin haamrit. Tegelikult rassisingi omajagu, omaarust sest võimalus väikeste spurtidega palju kohti parandada tundus ahvatlev. Peagi ilmusid joogipunktid nähtavale ja peab selle korraldust ülistama, sest seal oli palju jagajaid ja ei mingit troppamist. Kõik jagajad pakkusid valju hääle saatel oma kraami, nii oli selge kus mida saab.

Tasapisi aga hakkas realiseeruma see, mida ma kõige rohkem pelgasin – tasased ja kerge tõusuga lauged osad muutsid järjest kurnavamaks. Samuti hävines kohutava kiirusega ära pidamismääre. Mitte siiski niipalju, et oleks kinni pidanud ja taskusolevast lisa pannud. Aga muutus oli väga tuntav. Ja selle suusahooldusega seoses kargas järsku veel meelde. Suusad võeti lahti teipidest ja anti kätte, ma omaarust viisin need hooldusesse ikka koos swix kirjadega kinnitustega. Tuleb õiendama minna. Mitte et ma väga loodaks – eks sa tõesta. Igatahes oli rajal võitlusmoraali laostavaid hetki mitmeid. Lisaks jõuvarude vähenemisele ja suusajälje lagunemisele sai esimese ringi lõpuosa kiirel laskumise ikka päris korralik kukerpall tehtud. Kõrvalolijatele tegi kindlasti palju nalja. Igatahes ei asunud ma korralikult jäljes ja kui seda viga parandama hakkasin oli kiirus päris raju nii see kuidagi ebaõnnestuski. Müts jäi ka kaugele maha, millele ikka tagasi järgi läksin. Hetkeks muretsesin et kas kedagi teist kaasa ei tõmmanud – õnneks mitte. Teisele ringile minnes ja seal olles laadisin ennast täiendavalt söögienergiaga ja ei olnud tagasihoidlik ka joogipunktides jõujoogi ja tee kaanimisega. Need tõid tasapisi hingerahu tagasi lõpp hakkaski paistma. Sadakond meetrit enne finisit tuli kõigele selle mis oli mitte just meelt mööda olnud, valjuhäälditest hea uudis – “kohe mõne minuti pärast kell 14 hakkab autasustamine”. See tähendas mahtumist 3h sisse, mis oli enne sõitu seatud plaaniks, mille võib lugeda minusugusel suureks õnnestumiseks. Niisiis kokkuvõtvalt – füüsiliselt (muide sõrmed said villi) ja emotsionaalselt raske sõit aga minukohta hea tulemusega. Taaskord on midagi jälle kõrvataha panna ja Tartu Maratonil jälle parem olla.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s