Panna või mitte panna, kas selles ongi küsimus?


Nüüd, kus selleks hooajaks pole muud jäänud, kui mõnda rattaüritust veidi kõrvalt heal juhul vaadata, oleks õige hetk veidi tagasi vaadata. Tõesti, rohkem ei viitsi! Oli selline targemaks saamise hooaeg. Jah, isegi pensionieelikutel võib spordilaadne liigutamine arenevas suunas olla. Kas aga tegu on tervisespordiga või harrastusspordiga? Nii ja naa. Eks kaeme.

Saa enda kohta rohkem teada

Sai ära käidud kaua lubatud koormustestil ja spordiarsti konsultatsioonil. Kui ma töö juures mainisin, et käisin spordiarstil, siis see tähendas näost mõõdetuna, et tegu ongi juba hullumeelse spordirügamisega, kui selliseid käike ette võetakse. Aga nii see suhtumine minu meelest olla ei tohiks. Mulle endale tundub siiski, et selle käigu peaks ära tegema kõik, kes kavatsevad mitu korda nädalas regulaarselt liigutada või veel enam – mõningaid võistlusi külastama. Teema on mingil põhjusel aktuaalne just viimasel ajal ja ilmselt mitte ilmaaegu. Mis see test siis mulle andis. Kõik kes seda natuke uurinud on, hõikaks kohe et PULSITSOONID! Jah, seda ka. Kuid ausalt, ma pole kuigi usin sellest kinni pidaja ise olnud. Selguma peaks seal võistustel käijatele palju olulisem asi: kui kõvasti panna? Näiteks mina sain seal oma piiri teada. Tundub üsna madal number ja alguses ei mahtunud pähe, kuidas ma nii madalas pulsitsoonis siis nüüd võistlen? Mis krdi võistlus see on? Aga rohkem ei tohiks, oleks tervisele otseselt ohtlik ja kahjulik. Soovitan kõigile, ka vahest metsas kepikõndijatele lasta ennast kontrollida!

Tehnika

Nagu see muistse regedega oli, nii võttis ratas talvel veidi uuemaid juppe ja omadusi (ei ole odav see lõbu). Tegelikult jätkus see ka hooaja jooksul. Kõige edumeelsem uuendus muidugi kergemad ja hästi veerevad tubeless jooksud. ON hoopis teine tera. Lisaks veel käiguvahetus ja lõpuks ka raamivahetus. Vanast rattast on lõpuks vaid sadulapost, stemm ja pidurid järel. Viimased tuleb esmajärjekorras ette võtta, sest nende ressurss tundub ammenduvat. Aga oluline oleks ehk hoopis küsida, mis selle mõte on? Vanad asjad ju töötasid ka? Jaa, tõsi. Ja ma olen üsna kindel, et ega see kohti võistlustel ka paremaks ei tee. Küll aga teeb sõitmise nauditavamaks ja vähem vaevaliseks. Kohe tõsiselt.

Ülepuhkamine

Siin pole pikka juttu. Peale suusatamist (mõlemad maratonid katkestasin) tegin pea 2 kuud täieliku pausi. Füüsilise vormi mõttes oli see väga vale käik, sest Viljandi ja Tallinna RM näitasid, et selle ajaga mandub vorm täielikult ja käima saamine võtab hulga nädalaid. Tuleb pmst otsast peale alustada. Aga samas iial ei tea, milleks see hea oli. Võibolla mõistus vajas väikest pausi. Ei ma ei kahetse samas midagi, lihtsalt nendin fakti, et vormi mõttes on ülepuhkus olemas.

Prahistamine

Hooaega läbiv teema. Ükskõik mis maratonialal. Kui laiemalt vaadata, siis maratonid on oma olemuselt üsna suured loodusressursi raiskajad ja saastajad. Huvitav, mitu liitrit kütust kulutati kokku, et SEB jooksumaratoni rahvas oma jooksuhullust rahuldada saaks? Aga jutt siis pigem sellest, mis otseselt rajale maha jäetakse. Linnas pole hullu, tänavapuhastus küll pühib, “tore” lääneruumist tulnud arusaam prahi käitlemisest linnas. Metsas aga masinaid ei käi. Tuumasõda üle elavad geelipakendid võsas, põllul, tee ääres ja tee peal vedelevad nagu prügimägi. Need ei satu sinna juhuslikult, inimene võtab kätte ja viskab selle sinna maha. Täiesti teadlikult. Rõõmsameelne ja sõbralik spordimees. Selline ta on – kahepealgeline. Vabandustest ja ettekäänetest. Nagu mulle hiljuti tagasisidet anti :

“Kui sõidu ajal käib korralik andmine (nagu seda Jõgeva RR-l) ning minu ainsaks mureks on pundist mitte maha jääda, siis mul on täiesti ükskõik, kus see pakend oma koha leiab.”

Arusaadav, et ka näiteks ohtlikus situatsioonis ei saa esteetilisust elule ja tervisele eelistada ja tuleb teha seda mis vaja. Aga et seejuures “on mul ükskõik” on muidugi kahetsusväärne. Ilmselt need samad inimesed ise ei taluks, kui möödakäijad prahti nende aia äärde maha loobivad, sest neil oli kiire ja neil oli ükskõik. Tegelikult on vähemalt maastikumaratonidel asi veidi paremaks läinud (mis ei tähenda töllide täielikku kadumist). Ilmselt on abiks olnud nii kampaaniad kui avalik häbipostitamine.

Keemiamängud

Tegelikult on see eelmise lõigu jätkuks.  Et mis ma ise geelipakkide ja taaraga teen? Ma ei saa sellega midagi teha sest ma ei kasuta seda. Viis mu selleni kunagi dr. Holdeni hüüdnime kandev mees. Kõik teavad. Tema mõte oli umbes “Pole ju vahet kas ma olen 1100 kohal geelimees või 1200 kohal ise mees”. Minu jaoks on. Normaalne et olen ise mees. Ja kui ei ole? Siis tuleb jõukohased tegevused valida ja mitte poolel teel dopingule ennast tegijaks pidada.  Minu jaoks ei ole see enam teema. Olen selles mõttes vaba mees ja võin ilkuda geeliõgardite kallal vabalt. Kas ma siis ise pole kasutanud! Ojaa, enne dr Holdeni mõttelaadi ülevõtmist küllaga. Muide ka sel hooajal aga sellest veidi hiljem.

Haigused

Võimalik, et suusamaratonid katkesid ka mingi ületreenituse või haigusehakatise tõttu. Ei tea. Kindlalt tean aga käiku Kuremaa Rattamaratonile, mille tagantjärgi targutades oleks kinldasti pidanud katkestama! Nagu selgus, oli miski hingamisteede haigus ja õhtuks isegi palavik. Sõidu ajal oli asi metsik: nii nagu pedaalima hakkasin oli pulss kohe laes, samas jõudu nagu oli ja enesetunne polnud kehv. Aga selliste numbritega sõit ei tundunud õige. Hoidsin tagasi palju sain aga näidud olid ikka liiga kõrged. Seal keevitasingi enne lõppu igaksjuhuks geelipaki, mis aga mingit toimet minu hinnangul ei omanud.

Tervisespordi lepitus harrastusspordiga ehk siis kuidas lõpuks panna?

Nii siis nüüd olekski justkui jõudnud vastuoluni: ühest küljest tahaks võistlustel järjest paremini esineda enda jaoks, teisalt tahaks et liigutamine oleks eelkõige tervist toetav. Suurem osa harrastussportalstest ei tegele minumeelest tervisespordiga vaid pigem laostavad seda. Eelkõige üle pingutades, keemiasse uskudes, oma tervislikku seisundit mitte teades. Alles hooaja lõpu poole, kui Kalevipoja valus kogemus käes, jäin kindlaks et ülejäänud maratonid lähevad rangelt alla selle tempo, mis spetsialist soovitas. Enne veel vastupidine näide Otepää rattamaratonilt. Kiire sõit, puntidega vägisi tempos hoides oli põlemine ja rattameeste keeles “haamer” varakult käes. Emotsioon vilets, väsimus suur ja tulemus kesine. Ja siis Jõulumäe. See sobis lebotamisplaaniga ideaalselt. Algusosa möödasõite niiehknaa eriti ei luba, tempot on kerge all hoida ja raja teine osa nõuab eriti eelnevat säästu. Tulemus oligi suurepärane sõit, terve teine pool oli vaatamata tehnilisusele, mis mulle raske, väga mõnus sõita! Lõpus oli tunne, et rada oleks võinud vabalt veel pikem olla. Veelkord – puhta Värska vee peal ja tagasi hoitud tempoga. Koht seejuures parem kui oleks osanud arvata. Kes ei usu, et parim tulemus ei tule mitte täiega pannes, vaid tõde on seal vahepeal, tehke mõned temposõidu võistlused kaasa erinevate koormustega ja imestate isegi. Veel enam on see oluline harrastussportlastel tervist silmas pidades. Kuna jäi võimalus, et lihtsalt Jõulumäel oli hea vorm, jätsin sama plaani ka TRMle. Tulemus täpselt sama. Koht parim kui kunagi varem, Lebotades. Lõpus mõeldes, et hea lühike rada see 89km..

Ehk siis tuleb panna hea tehnikaga, mõistlikult treeninuna, ilma ümbrust saastamata, tervist säästes, saasta näost sisse ajamata ja omas, mitte võõras tempos! Juhised uueks hooajaks on koos. Mis nõu suusatajad annavad?

 

3 thoughts on “Panna või mitte panna, kas selles ongi küsimus?

  1. Hellutr. ütles:

    Kohe südantsoojendav on ratta tuunimise lõiku lugeda 🙂 Poleks ise eluski arvanud, et rehvil ja rehvil maa ja ilm vahet võib olla.

    • Indrek Sarapuu ütles:

      Juba ainuüksi rehvirõhul ja rehvirõhul on sõltuvalt rajast juba tohutu vahe! :v

  2. Hellutr. ütles:

    Tõsi! Rattasõit võib olla lihtsalt rattasõit või siis hoopis peen teadus, kuidas rajal kiiremini ja sujuvamalt edasi liikuda, et enda energiakulu oleks vastavalt olukorrale minimaalne(kui niimoodi labaselt öelda).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s