Kes on jõusaalis normaalne inimene? Otsusta esmamulje järgi!


Kindlasti on enamike jaoks jõusaal mingi koht, kus ainult mingid oma muskliimetlejad käivad kahtlaste pulbrite õgimise saatel liha paisutamas. Tegelikult annab sellist eksemplari ikka leida. Vähemalt minu kogemuse pealt. Siin tundub asi palju mõistlikum kui geeliõgimisega maratonidel. Mida siis rahvas siin teeb? Mulle tundub, et siin käivad enamasti, vähemalt praegusel ajal need, kes jõusaaliga väljaspool oma mingit muud spordiala põhjaladumisega toetavad: suusatajad, ratturid jne. Siis veel neid, kes jõusaaliga pidevalt oma põhiharrastust toetavad: poksijad, maadlejad ja kes kõik veel. Ei tea. Mingil ajal vooris läbi ka neid, kes tulid lihtsalt uudishimust uurima, äkki on tore. Enamasti ei ole ja jääb käimine siin katki. Neist on kahju, sest kasulikku leiab siit alati, peab lihtsalt tegevuse eesmärgistama ja mõtestama. Teha on mõndagi. Ise sattusin siia, kuna rattaharrastus paneb osal kehast lihased ikka suhteliselt nö kinni. Vaja oma pesnionieeliku liha ikka uuesti kuidagi käima saada ja just siin ja just sel ajal on õige aeg.

Mõned ratturid litsuvad pedaale aastaringselt, naelkummidega läbi pakase. Käisin kunagi Rene Mandrit kuulamas, tema laitis talvise õuessõidu trenni üsna ühemõtteliselt maha. See mõte meeldis ka minule. Kui otsida, leiab hooaja väliselt toetavaid tegevusi ikka.

Jõusaale spordiklubisid on palju ja väga erineva hinna ja tasemega. Kallimates on tagatud ka juhendamine ja käehoidmine, rohkelt treeningvahendeid, tippkellaaegadel ülerahvastatus välditud. Kellele tundub, et sellised asjad olulised on ja rahast kahju pole, peakski seda teed minema. Ise olen juba nii palju teemaga kursis, tean mida vajan. Nii leidsingi omale sobivat ka kodulähedase, küll vähesemate võimalustega koha aga ma saan seal kõik tehtud mis vaja.

Kui nüüd selle juurde tagasi tulla, kus ma tean mis vaja? Minu enesetarkus on tulnud kokku kahe asja pealt: kogemus ja ma ei häbene uurida. Lihtsalt loe, küsi ja uuri. Tänapäeval materjalidest puudu ei tule, proovi ära. Näiteks http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/jalgrattas%C3%B5idu-anatoomia/1308801. Lisaks veel see, et ma pean ju sellised tegevused kuidagi oma igapäevaellu sobitama, seda ei saa teha minu eest keegi. Nii kujunebki oma plaan. Aga plaan on plaan siis, kui sa seda ka täidad. Ja jõusaalis käimist ei ole kerge motiveerida! Igasugune mängulisus ju puudub ja ei aita ka adrekat toetav vali tümakas.

Kohale minnes, nagu ees mainutud, kipub tipptund, milleks on tööpäevajärgsed tunnid, ülerahvastatud olema. Sellega tuleb arvestada, ise näiteks lähen siis pigem hiljem, kuna päeval puudub võimalus käia. Nädalavahetustel on teine asi. Spordiklubide ja jõusaalide pidajad näevad ilmselt tublit vaeva, et üritust käigus hoida. Ka siin paraku paraja loomaaia jaoks. Tavaline on et krdi sportlased on peale trenni nii väsinud, et ei jaksa tühja taarat ja prahti uksejuures oleva prügikastini vededa, nii jäetakse saast kas maha või riidekappi. Teine asi millele kindlasti tähelepanu pöörata, on sildid isiklike asjade valvamise kohta. Pole ilmaasjata. Vähemalt meeste riietusruumis on kõik kapid eranditult kangutamise ja muukimise jälgedega. Ja ikka seesama rõõmsameelne naeratav spordirahvas. Needsamasugused, kes rahvaüritustel rada varastavad, geelpakke laiali pilluvad, stardikoridorist suuski varastavad (eelmise hooaja tõsine teema!) ja seejuures rõõmsalt naeratavad, süütud nagu inglikesed. Mitmepalgelisus on meie kaubamärk!

Ma ei hakka siin kirjutama, mitme kiloga, mis harjutusi ja kui pikkade seeriatega teen. Veelkord, eesmärke võib palju erinevaid olla, sellest ka tegevused erinevad. Samasugustelt seal jõusaalis treeningplaani alast nõu mõtet vist küsida pole. Küll aga võib alati tehniliselt ja abi paluda või ise pakkuda kus võimalik. Näiteks, kui sa kangi rinnalt surumisega väga kogenud ei ole, ära tee seda julgestamata. Selleks vähem kui minutiks on kindlasti keegi nõus tulema sinu taha seisma ja valvama. Aga ei julge ju segada kedagi, kõik on tõsised pusijad ja no kuidas ma lähen? Julgelt mine! Kindla peale minek on need, kes teevad rahulikult vaikselt, suurte raskustega oma, nagu igapäevast tööd. Ilmselgelt tõsised, kurja olekuga suured tegijad. Arvesta, et nende jaoks on see siin püha koht ja kui keegi millestki siin üldse hoolib siis just nemad! Teistega ei või vist tõesti kindel olla, nagu eelpoolt näha võis käib siin igasuguseid.

Pärast tunnikest (millest pikemalt tundub nii mulle kui ka teadjamate arvates kauem olek pigem laastavana) pessu tagasi. Muide pärast kuuajast rassimist higistab kere juba oluliselt vähem ja trennijärgsed lihasvalud jäävadki ainult esimesse nädalasse. Pesuruumis on taaskohtumine taas vargarahvaga, kui kogemata peaksid oma sampoonipudeli kuhugi serva peale unustama, siis hiljemalt 5 minutiga läheb see käiku! Rsk, kas tõesti on inimmõistusel raske aduda, et see mis pole minu, on kellegi teise ja kui ma selle võtan siis olengi varas! Kui keeruline see on?

Enamasti on vähemalt Eestimaal neis kohtades ka saunad, kus on pärast trenni väga mõnus lõdvaks lasta. Kontoritöö viljelejale eriti. Küll aga ma ei ole kindel, kas pikk valusa leiliga saunatamine on tegelikult treeningu ja kere arendamise mõttes trenni järgselt ikka õige tegu? Mis arvavad asjatundjad?

Varsti ehk tuleb lumi, siis uued, mittejõusaali lood…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s