Filter Maanteekarikasarja 6. etapp, Võru 9. Rattaralli 2014


Ei. Ei oska tänapäeva inimesed märke lugeda. Isegi nii ilmselget nagu see, kui Ivar Tupp tuleb stardikoridori aia ääres su juurde, kaval nägu peas, loeb ette, et oled liigpalju riides ja et maantee grupisõit sellises formaadis on saadanast. Mees teab, mis räägib, sest mina tean kui kõva mees ta ise on ja mis ta seoses grupisõiduga on läbi elanud. Muidugi sellistest märkidest, et vaatamata eelneva nädala puhkusele ei olnud hea tunnet sees, pigem vastupidi, ei osanud ka midagi arvata. Aga mis me lollidele räägime. Seda enam, et ükskord oli meil vahva raja läbitiksumine, kui aitasin Lauril siin ellu jääda ja teinekord kui püüdsin Haanjas kinni Pille, kes enne finishit mulle koha kätte näitas.

Seekord olin kohal ilma igasuguse tutvuseta, lootes ikkagist heale maanteel prassimisele Võrumaal. Nagu Ivariga arutasime, kui grupikas üldse, siis ainult siinkandis! Hämmastav, kui palju nodi suudetakse nüüd stardikolana kaasa anda! Aga eks see kõik käib melu juurde, sest üritust on elus hoida vaja ja rahakatelt kütta. Loodetavasti köetakse seda edasi nii kõvasti, et tüütutest seljanumbritest, mida tuleb särgi külge imeosavalt haaknõelatada, saab kunagi midagi kiipide vms sarnast. Aeg on edasi läinud ja harrastajad ära hellitatud, eksole?

Aga siis ikkagi läks võõraste nägude keskel pauk lahti stardijoonel, seekord olin õiges koridoris, ega pidanud minuteid hiljem rajale minema. Sellegipoolest andsin aru, et nagu ikka, mina ei suuda mingit stardipaugutamist kaasa teha ja lähen omas tempos, kuni mingite mõistlike selgadeni jõuan. Seekord sai ka esimesi silmapiiril juba varem hoitud aga ära hoida ei suutnud osad seda, et juba esimesel kilomeetril võssa pandi. Üks RTR noormees üritas ka edasi liikuda. Ise hoidis samas hellalt vasakut kätt. Vastseliina tee peal kasutas ta ära mööduva metsaveoki ja krt pani ikka hea tempoga selle tuules. Muidugi ma tean et kõrvalist abi sel moel kasutada ei tohi, aga keda kotib? Ma ju Jõgeva RR järgselt palusin mulle DNQ teha tuulessõidu eest, aga krt selle asemel pandi protokolli pastakast tõmmatud tulemus. Ühesõnaga meie oludes pole tuules vedamine küsimus, seda enam et noormees andis mingi maa pärast siiski alla ja oli katkestajate hulgas.

Aga muud toimus nüüd juba ikka ka. Kõigepealt peab ära mainima, et jalad olid kole valusad ja kinni. Kang jalas on õige väljend? Jube rsk ma ütlen! Vahepeal sai paar selga kinni, kes ka tuulde hakkasid hoidma, ning muuhulgas 263 Kalev Mahlakas, kes on suurt kasvu mees aga tundus üsna tagasihoidvalt liikumas. Aga see tundus, ilmselt ootaski meid järgi, sest edaspidi oli tema põhitöö tegija ja määras ära, kes me oleme ja mis me oleme. Või õigemini mis me ei ole. Vist oli peale Vastseliinat saime jaole ka 165, Aivar Jaagole, kes tundus kogu meie neljasest kambast kõige väsinum. Olgu öeldud, et Rõuges või kus ta oma geeli sisse keevitas, oli näha et see aitas. Mina muidugi, olgu ka ette öeldud, jälle 100% Värska vee peal.

Jalad ikka valusad, otsustasin kuskil Vastseliina ja Haanja vahel et lõpetan pendeldamise ja panen ühtlaselt omas mullis. Mingil imepõhjusel see töötas, sest varsti, niipalju kui haanjamaa silmapiiri pakub, ei olnud kaaslasi enam näha. See innustas. Haanjat edasi oli tuttav tee, kus sai head kiirust teha ja ikka, seljataga plats puhas. Enne Rõuget aga kuulen seljataga käiguvahetajaid ja sõbrad mind alla neelanud olidki! Täpselt nagu TRR-l! Jälle, ei õpita oma vigadestki! Uuriseid siis mehed et miks ma neid maha jätsin. Seletasin, et ma tuurdefraantsilt vaatasin kuidas ässad vahest teevad nii ja et proovin ka. Kuidagi pidi lollust naljaga varjama ju.

Vaatamata sellele, et olen suur Võrumaa fänn, lõi minul päheõpitud kaart ja Rõuges tehtud parempööre nö errori sisse, ei saanud enam sotti mis me teeme ja kuhu läheme ja sai usaldatud ennast teeäärsete märkide hoolde.Tegime siis ühtteist sõidu moodi asja Kalevi taktikepi all edasi, kes ei laskund kellelgi liiga pikalt punti vedada ja asus ikka ise ette. 

Ühe selja võtsime, ma arvan et see oli taas Rõuge poole liikudes veelkord. Ütlesin talle et ärgu n****gu siin üksi jamada vaid võtku tuulde. Varsti kui olime kohti vahetanud nii, et mina olin eelviimane ja uustulnud viimane, võttis ta kõrvale ja küsis “moožna ja pasžzšzšžizu pasleednim nemnoška?”. Siis tuli mul meelde, et Võrus käib RR-l palju idanaambreid. Loomulikult või mees puhata. Hakkas siis vabandama et tema ikka 51 ja ei suuda enam kõvasti vajutada, püüdsin olemate venekeele oskusega lohutada. Üldse kippus mees muudkui suhtlema, vist ei teadnud, et geneetliline eestlane nii tuimalt diskusiooni ei astu, eriti olematu vene keele baasil. Ja olen ka muidugi seda meelt, et grupisõidus ei olegi lobisemeisele kohta, vaid peab olema keskendunud ja pingutama. Jalad ikka sigavalusad ja jõud hakkas ka raugema. Geeliomanikud hakkasid kadedaks tegema aga olin nõus pigem pundist maha jääma. Kahju, et ilmselgelt meie punt idakülalisele võõrastava mulje jättis.

Aga kustuma ei hakanud ainult mina, vaid vahesid kippus ka teistel sisse tulema, niiet Vastseliina-Võru-Rõuge ristil oli juba oht et krt nüüd ongi Kalev ja Andrei eest läinud aga rsk läbi pisara kangutasin järgi. Kalev tõstis ilmselgelt tempot ja läks valusaks krt. Ma ei suutnud ära otsustada, kas punnitada lõpp juba ringtee peal või oodata viimaste sadadeni. Eelmistest kohtadest oli meeles, et Kalev oli järsemates kurvides suhteliselt aeglasem, siis valisin selle. Samas sain aru kui suur viga see oli, muidugi püüti mind varsti kohe jälle kinni. Andreile oli vastuvõetamatu, et keegi nüüd tööloomast Kalevist mööda üldse rebib. Selles oli tal õigus aga tema enda kohta ma ikka niisama ei jätnud vaid vajutasin enne finishit ennast Kalevi ja Andrei vahele. Mõtetu ponnistamine protokolli tagaotsas, eks ole? Olen täiesti nõus, aga sellele krdi nüridale ja valusale tiksumisele peab midagigi ju pakkuma. Vale samm oli see ka selles osas, et pärast finishit oli puhtfüüsiliselt asi üsna sant. Miks oli raske? Miks kiirust ei olnud? Miks oli Otepääl, palju kauem aja raskemal raja oles palju parem nii enesetunne, aeg ja koht? Siin aeg  ja koht olematud. Ivar, ma mõtlen su jutu peale, luban.

Aga lõputiitri panen supijärjekorrale. Rahvas vingus et krt ikka on pikka järjekord ja miks nii kaua läheb? Järtsus oli mu kõrval Valdek Rohtma, kes on ratturite jalaraseerimises uuele levelile läinud ja oli naha ka kintsu pealt maha nülginud. Selgus et nii õpitakse rulluisutama. Nii need kõvad mehed tulevadki! Siis vaatan laua poole, seal supid kaussides, morss ja topsid kõrval, mingi rahvas lihtsalt seisab ja vahi kokatädilt veel maeitea mis õnnistust krt kaasa oodates. Läksin tuimalt ette, võtsin oma supi ja morsi. Piruka vms järgi võib ju hiljem ka tulla kui selles asi oli. Minu jaoks ei olnud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s