Estoniancup Kalevipoja Rattamaraton 2014


Terasem spordihuviline pani tähele, et rattamaratoni poolikule trassile viimasel hetkel registreerudes maksab maastikul rattaga rassimine…. 1€ per km… Vanas rahas siis… oijah.Kas see, või siis spordiürituste rohkus või lihtsalt tüdimus massiüritustel osalemisest on nii startijate kui lõpetajate horde veidi vähendanud (seekord 679, mullu 772 lõpetajat). Kalevipoja RM stardikoridoris see väga tunda ei andnud, sest endiselt oli startijatel aedikute vahele mahtumisega probleeme. Mingil põhjusel ei taheta neid siin kuidagi pikemaks, vaatamata pidevale nurisemisele.

Enda kohta peab paraku ütlema, et ajalool on kombeks teinekord pisut korduda – vist mingi tervise või liigse puhkamise vimka. Nagu aasta tagasi, nii seekordki kippus pulss liialt kõrgeks, samas kiirus kehv ja hingamine kinnisevõitu. Alles poole maa peal läks nagu asi tööle. Põhjus võib ka olla nädalases logelemises. Samas, meenutades eelmist, otepää rm-i, toimis tehnika algusest lõpuni nagu kellavärk. Seega täiesti vastupidine sõit võrreldes otekaga, kus tehnika lagunes, enesetunne oli hea ja kiirus vägev.

Raske oli selles olekus oma edenemisele mingi hinnang sõidu ajal anda. Otsustasin hoida oma tempot, mis seisnes rohkem tagasihoidmises, et pulssi mitte liiga käredaks lasta.Jõumomenti samal ajal jagus, sest tõusud,sh Laiuse mäe omad olid kõik ületatavad. Raja osas oli nurinat kahel teemal – välja oli jäetud teine turbalõik, ning lühikest maad ei lastud isegi Laiuse mäele mitte. Laiuse mäel toimuv melu aga on varasemast just poolmaratoonaritele väga korda läinud. Et mille eest siis seekord 1€/km? Vooremaa mehed hakkasid siin silma aga kõva põllumajandamisega, töö käis pea igal põllul mis raja äärde jäi. Mulle jättis kustumatu mulje ühe viljapõllu äärde üles pandud suurtest pakkidest põhukuhi. Tegelikult polnud see isegi kuhi, vaid selline kandiline mürakas, nagu kolmekordne elumaja vms. Ma kahel korral lasin ratta tirri, et krt teen siin pildi ära aga spordimehed saavad aru küll…

Rajal kulgemisest andis aimu VÕRRlt tuttav Kalev, kellega vahetasime kohti nagu sealgi. Tema suutis mulle juba tuttavalt teha kruusakatel viisakaid spurte, samas juba teadsin ja sain kinnitust, et tehnilistes kohtades, kui ikka tubli olen, siis võtan oma, ning napilt finishis tema ees olin. Samas oli see halb märk, sest statistika järgi olen maastikusõitudel temast veidi rohkem eespool olnud. Finishikoht ei ole just teab mis halb, kuid kui arvestada väheseid lõpetajaid siis pole suurem asi.

10 m enne finishit jutuajamine tuttavatega

10 m enne finishit jutuajamine tuttavatega

Aga seekordne lõputiiter läheb tagaotsa sõitjatele üldisemalt, sest tundub, et on hakatud sportimisest rohkem rõõmu tundma, ei punnitata enam silmi peast välja ega pilti eest. Samuti ei lagastata söögitaaraga enam nii hullusti. Samas – esimene pakk vedeles juba viiendal kilomeetril… krt ma ei jaga ikka seda teemat.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s