Premium 7 Temposõidu Karikasarja 2014 V etapp


Vaatasin täna, pool nädalat hiljem kogemata, kui olin teleka käima pannud, rahvusringhäälingu kanalilt korraks jalgpalli. Mängisid keegi SIL ja KAL. Seis oli 6:0. Parasjagu virutati 7:0, millepeale mulle üks tundmatutest kommentaatorhäältest poetas lühikese, väga veenva ja lihtsa repliigi, mis ilmselt paljudel KAL fännidel kodudes õllepurgi taga üle huulte tuli. Ehmatas ja vabandas isegi, kogusid end stuudios küll arusaadavalt aga kiiresti. Tegijal ja ainult tegijal juhtub, kes ei tee, sel kindlasti ei juhtu.

10422300_778335678874446_1203550130229296777_n

Juhtus kolmapäeval ka Kambjas. Esteks juhtus see, et selle sarja lühikese ajaloo jooksul pole vihmasajus mitte üht sõitu olnud ja seekord oli asi hoopis teisiti. Kõikse tulija seletas kuidas ikka Tartus ja teepeal kallas nii, et midagi ei näinud, jäta või auto seisma. Samas tundus, et kõik olid põnevil, et kuidas siis on ja kuidas ilm sedakorda tegijatel sõitjatel kaarte jagab ja otsustab. Nüüd tean, vihmas sõita saab, on teistmoodi ja on uskumatult libe, sest pea olematud pidurid suudavad ratta lohisema järsul tagasipöördel tõmmata. Jäin püsti. Aga erinevalt eelmistest kordadest otsustasin mitte tagasi hoida, vaid vajutasin suht täiega. Tulemuse mõttes toimis aga võttis muidugi läbi isegi see napp 10,5 km. Ja tervisespordiga siin enam ilmselt seost ei ole. Mis on sellise sõidu mõte ja võlu üldse, sellest peaks eraldi loo kunagi kellegi abiga vorpima. Tegijad mehed said omad auhinnad, tänati osalejaid ja korraldajaid ja õhku jäi lootus, et ehk ikka järgmisel aastal pannakse uuesti.

Aga nüüd liigutaks korraldaja musta pesu ja räägiks mis teinekord juhtub. Kuna kõik läks õnneks ja osalejatele märkamata, siis on isegi naljakas seda tagantjärele meenutada. Vahetult enne starti kimasid suure vihma ja äikese saatel rajale tuletõrjeautod. Algul suhtusime tühja kõhuga sellesse aga siis käis peast läbi, et äkki ega nad krt, pole ometi teed kuskil ära blokkinud? Et kindel olla, istusin autosse ja panin ajama. Koos minuga startis ka esimene võistleja Ando Viispert. Olin pool km sõitnud kui nägin rahustuseks, et pritsumehed majandavad maanteel hoopis eemal angaarides, jälle oli ühe õnnetus teisele kergendus… Aga, igaksjuhuks otsustasin raja tagasipöördeni, ehk kaardi mõttes lõpuni läbi sõita – mine tea, karm ilm oli ju. Jõudsin lõppu, vaatasin et tagasipöördel vedelesid ohukoonused nukralt hunnikus teeääres ja ühtegi hingelist polnud juures. Aga esimene mees oli ju kohe saabumas. Just siis helistas peakorraldaja ja küsis, ega ma juhuslikult tagasipöördel pole? Juhuslikult olin 🙂 Ruttu koonused rajale, õnneks olid märgid asfaldil varasemast nähtavad, helkurvest selga ja juba Viisperti tagasi suunasingi… Nibinnabin aga õnnestunult. Elus saab kino!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s