Tartu Rattamaraton 2015


Läheks jätaks auto Elvasse finishisse, a kuidas siis Otepääle starti saad? Läheks autoga Otepää starti aga kuidas siis Elvast pärast Otepääle saad? Tavalised peamurdmised, eriti kui lähed järjekordsele TRM-le, ainult et lühiseksele, 40 km distantsile ja noh mitte ühtegi ainsamatki tuttavat ei ole kellega transaskeemitada nagu varem. Ja siis on nii, ei tee ei seda ega teistpidi, vaid maksab 4€ bussipileti eest, viiakse stardipaika (OK natuke liiga vara) ja tuuakse ka Tartusse tagasi. Ennast ja ratast. Kusjuures! Tagasitulles pakiti rattad veoki kasti ja KÕIKIDE rataste vahele asetati lainepapid JA! koormarihmaga fikseeriti rattad kinni, et need seal liikuma ei pääseks sõidu ajal! Nagu muistsed eestlased sellistel puhkudel ikka ütlesid: well done!

Aga lühikesele lihtsalt põhjusel – pole trenninud. Üldse mitte. Neli võistlust sel aastal, kõik tühja koha pealt. Siiski kevadel vist üks niisama veeremine oli. Ainult ogarad ja minu klassivend Henn lähevad ilma ette valmistamata pikki distantse TM üritustele nühkima. Mis ja kuidas seal lühikesel sõidetakse, ei mäletanudki. Seetõttu ka ei planeerinud kulgemist. Silma torkas stardi eel naiste, laste ja 26″ masinaklasside suhteliselt kõrgem kontsentratsioon.

Ilm, nagu ikka, on isand Kelgul alati rattasõidu nautimiseks väga hea. Mingil aastal olid tal vist mingid võlad, siis oli üsna sopane. Nüüd aga nagu ikka, tõotas kiiret ja kuiva sõitu. Mõtlesin alguses, et ei pane aga kohe juba esimestel sadadel meetritel oli selge, et ei saa sellega hakkama. Ja kui veel mingis ukerdamise kohas hakkas keegi kõrval lällama RAHU!RAHU! siis vaidlesin kohe vastu et mida krdit, see ju võistlus ja hoopis panna on vaja. No panin siis ka et mitte päris pilditu olla aga et ka mitte liiga kerge ei oleks. Sobis. Vaat stardinumbri oli seesama isand Kelgu kas exceli valemid või töötajate usinad näpud pannud mulle 5017. Kõikide lühkarite number hakkas 5 tuhandega, st olin saanud 17 numbri. Noh lindi ette muidugi ei trüginud, vaid jäin esimese grupi keskpaika, sest no minust ei ole ju sel hooajal sõitjat mingit. Aga see poolenisti panek näitas, et mingi põhi on nende mõndade aastatega ikka tekkinud. Selline, mis isegi ühe logelemise aastaga veel ära ei kao. Näiteks, tõusudel ei saanud vastu kiusatusele kasutada võimalust kohtade parandamiseks. Krt, võistlus ju ikkagi. Niisama võin ju ise ka millal iganes raha maskmata Elva metsade vahele sõitma tulla.

SF-39e38f6714f6259160ddd74e33d1badb

SF-39e38f6714f6259160ddd74e33d1badb

Selline see rada tõesti oli, et jalga ma mitte kordagi maha ei toetanud. Enne finishit nagu teisedki vannabed, panime aga hoogu juurde. Neilsamadel viimastel kilomeetritel vahetasime kohti pidevalt ühe maastikutõukeratta mehega. Finishisirgel mina küll tseremoonitsema ega austust üles näitama ei hakanud, vaid ikka pressisin mööda viimasel hetkel. Kell kukkus 1:44 midagi. Olin üsna rahul, sest üle 2h sõidu oleksin ka märjemates oludes läbikukkumiseks lugenud. Tasus tulla!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s