Mis maksab rahvarallitamine?


Olgu kohe ära öeldud, et kokkuvõtvat ühte numbrit siit jutust ei tule. Kõik sõltub. Rallitamisest tean üldse vähe. Aga hea mugav on praegu kokku võtta, sest sel aastal sai ju just alustatud. Ja kõige võimalikumal säästureziimil. Eks tegelikult on veel säästlikum reziim olemas, kui kulusid jagada aga nagu kogemus kiirelt näitas, ei ole sellel pikka iga. Võistlusauto jms jagamine on (vist) nagu naise jagamine. Lõpetasime ruttu ära.

Tundub, et kulud saab jagada järgmisteks gruppideks:

  1. Vajalikud – need on need kulud, mida on minimaalselt vaja, et autospordi rahvaliigasse üldse siseneda.
  2. Valikulised ja sõltuvad muutused – võistlustasud, transport
  3. Kasulikud – arendused auto juures, võistlusvarustus jms

Alustame siis esimesest, ehk mida on vaja et üldse rahvasportlaseks kvalifitseeruks. Võtame appi mõistuse ja rahvaspordi tehnilised juhendid Autospordi Liidu kodulehelt. Suurem osa mainitud tegevustest väärib täiesti omaette lugu kirjutada. Ei hakka seda siia mahutama, kuna muidu kaoks asja üldine ülevaade ja mõte ära.

  • auto – noh ilmselge. Siit aga hakkab kohe esimene kõige suurem valik, kui palju sellesse juba ette investeerida. peab andma endale aru, et üks tehniline või sõiduviga ja kogu see investeering on, nagu ühes autoportaalis autode tehnilise seisukorra kirjeldamiseks kasutatakse väljendit, seisukord – emex010941656792dc8
    Ise sai sisse sõidetud see LADA Samara näol. Tegu odava autoga, millele jupid samuti vist kõige odavamad üldse, suurem osa remontidel hakkab (vähemalt peaks) hakkama iga mehe mõistus ja jõud peale. Auto peab olema ülevaatuspill (iga-aastane püsikulu) ja omama kehtivat ülevaatust. Konkreetne minu investeering LADA Samarasse- 500€. Maanteameti obrok – 60€. Võib muidugi kordades kallima sõiduki valida või julgemad ka oma igapäeva sõidukiga minna.
  • Tulekustuti. Võiks ju öelda et see on ka tehn ülevaatuse nõue, kuid lisaks sellele on nõue, et see peab olema kinnitatud vähemalt kahe kiirelt avatava klambriga auto salongi ja kinnitused omakorda kere küljes. Vajalik materjal umbes 30€. Töö teeb ära see, kes teab mis on plekikäärid ja akudrell.
  • Aku kinnitused. Aku peab olema kinnitatud üle ulatuva metallvitsaga. Jälle väike käsitööring. Paneme pastakast hinna umbes 20€. Minul vedas, auto eelmine omanik oli mingil põhjusel selle töö juba ära teinud, mis sest et rallitamas ta ei käinud. Ehk pelgas vargaid….
  • Võiks ju nüüd öelda teatud mööndusega, et auto on rallitamiseks rahvaliigades valmis, kuid. jälle kuid. rehvidele kehtivad samad nõuded mis tehn ülevaatuselgi, kuid suvistele radadele talverehve, mis on ju kruusasõiduks mõnusa karuse mustriga, ei lubata. Peab olema tõuspuhas “suvekas”. Võimalus osta neid ka kasutatud peast, hindade suurusjärgud alates 20€ tk.
  • Keemiakindel aluskate võistlusteks. Nõutud kõigil võistlustel. Öko.
  • Aga et selle sõiduvalmis autoga starti pääseda, peab olema võistlejal tehtud vähemalt harrastaja võistluslitsents. Eelmisel aastal 45€. Muidugi peavad olema ka kehtivad juhiload.
  • Kui te kapinurgast ei leia, siis tuleb ka osta lisaks nö pikk puuvillane riietus. See on nõue, kuid ka enda huvides. Hinda ei spekuleeri.
  • Kindad – parimad on just autospordi kindad, mis on tihedalt käes ja peopesast hea “grip”ga. Spetsiaalsed kindad hakkavad hindadega 50€
  • Kiiver – kasutatud kiivrid liiguvad umbes alates 50€. Siin tasub perspektiivitundega mõelda, kui on plaanis minna pärissporti, siis on kiivritele eraldi nõuded ja omadused. selliste hinnad hakkavad ikka juba mitmesajast eurost.
  • Jalanõude suhtes erilisi nõudeid ei ole, põhimõtteliselt saab sõita tavalise kinga või tossudega.
  • Mainitud kulud on need, mida saame suhteliselt täpselt ja mõõdetult ette planeerida. Lisaks sellele aga võivad vältimatud kulud ootamatult tabada – mingi asi vajab vahetamist või remontimist. Sõnaga – remondi- ja hoolduskulud, mis käivad iga autoga kaasas.WP_20150823_001

Eelduslikud asjad said vist kõik. Kui midagi oli mainimata, andke märku. Investeering kokku vähemalt – 755€. Võiks ju norides öelda, et ega jalgrattaspordiga tegelema hakates odavamalt ei saa.

Järgmisena siis asjad, mida saab oma otsustel ja valikutel teha. Need olgu siis seotud eelkõige konkreetsete võistlustega. Mitmel võistlusel ja kus hooaja jooksul üldse käia, ongi ehk hea vaadata kui selle kulud ka ausalt kirja panna.

  • Võistluse üks kindel kulu on osavõtutasu. Sprintidel (see kus juht üksi lühikese aja (suurusjärku 3min) läbib raja üksinda autos olles. Seda siis reeglina 3x ühe võistluse jooksul. Kokku küsitakse sellise võimaluse (turvatud rada, ajavõtt, tulemused, auhinnad) eest umbes 30-40€ (ralliformaadi puhul aga juba kolmekohaline).  Jällegi võiks öelda, et ega jalgrattavõistlused väga palju odavamad pole. Mis on siin erinevus, autospordis ei praktiseerita hooajaks registreerumist ja sellistele olulist hinnasoodustuse tegemist. Siit tuleb välja ka see, et autospordi kirg on veidi eriline, 3×3 minuti eest käiakse välja selline raha, kulutatakse ettevalmistustele tohutu aeg ja raha. Muide, selle 3×3 minuti sõidu nahka läheb tegelikult terve päev ära. Aga see pole raha teema.
  • Transport. Võiks ju öelda, et tegu on ülevaatussõidukiga ja saab ju kohale ka sellega sõita. Jah, osad nii teevadki. Paraku mida rohkem seda autot võistlemiseks kohandada, seda vähem see tavaliiklemiseks sobib (kuid peab igati JOKK ja ülevaatuspill endiselt olema). Lisaks on alati risk, et võistlusrajal juhtub midagi ja kuidas siis tagasi?  Et ise vedada, on vajalik auto, millega saab haagisel WP_20150627_003tõmmata vähemalt 2 tonni raskust ja haagis millele autot peale tohib ja saab ajada. See on kõige levinum skeem. Muide, vajab juhilubadel vastavat märget. Me oma pundiga oleme rahvaliigas ainukesed, kes vedamiseks suurt treilerautot kasutab, kuhu siis 3 autot korraga peale mahub. See on pigem vedamine. Ühe võistluse kulu sellega ei ole kõige soodsam, kuid antud juhul jääb ära investeering oma treilerite soetamiseks või rentimiseks. Auto kas omal rattal või treileril kohalevedu = kütusekulu x 2 x võistluspaiga asukoht sinu kodust.
  • Auto kulud. Kütus, rehvid. Uskumatu, mida on võimalik selle 3×3 minuti jooksul isegi minu auto summutist läbi põletada! Unustage ära et gaas põhjas võtab auto kordi rohkem kütust. Õige on et kümneid kordi. Sõltuvalt rajast ja rehvist on võimalik ka neid ühe võistlusega silmnähtavalt vähemaks nühkida.
  • Muud kulud. Terve võistluspäev tahab ikka sööki jooki jms. Võib muidugi mõelda, et oleks samal päeval ju muidu ka söönud. jah, õige.

Teeme eelneva põhjal ühe näidiskalkulatsiooni. ütleme et Misso krossirajal on võistlus. Võistlustasu 25€, kohalesõit oma võistlusautoga kuni umbes 20€. Ilmselt ma ei liialda aga vähemaga ei ole võimalik.

Aga et võistlusel mitte niisama oma sõiduoskuste lihvimisega piirduda, vaid et ennast ka naabrimehega võrrelda (muide, järjest rohkem imbub naisi juurde!), võiks teha ka mõned kulud asja parandamiseks. tehnikasport ikkagist. Autode ümberseadistamisel on mõningad asjad lubatud, kuid ainult mõningad, et jääda rahvaspordi mõtte ja tehnoülevaatuse piiridesse.

  • Kui autol pole roolil airbagi, siis võiks rooli, eriti ladadel, asendada sportrooliga. Parem “grip” ja saad rooli valides nihutada selle omale sobivamasse asendisse. Hinnad alates 100€
  • diferentsiaalilukustus ehk “blokk”. Ladade puhul alates 400€ koos paigaldusega. Teised margid peavad siin kordi suurema kuluga alustama.
  • amordid. Hea amort on tulemuse mõttes olulisem, kui mõne lisakilovati väljapuhumine mootorist. rahvasportimiseks sobiv amort alates 100€ tk
  • Veljed. Nö “valuveljed” ei ole all ainult eputamise pärast. Plekkveljed osutuvad äärmuslikes tingimustes nõrgemaks (muidugi võib veel hullemaid säästu-valukaid olla). Lisaks saab sobivat velge otsides valida omale sobivama rataste laiuse ja rehvivaliku. Eks mõnele ka kindlasti olulisem et auto näeb rohkem “reissing” välja. Pruugitud veljekomplekt umbes 100€
  • Investeeri pidurite laitmatusse töösse. Kui niisama tänaval piduritega seotud puudused kohe silma ei hakka, siis äärmuslikes oludes on see üks väga häiriv faktor.
  • Mootori välja- ja sisselase. Nii ja naa. Järjest enam on ka need vanad sõidetavad autod sissepritse süsteemidega, millede aju, kompuutri, chipi ümberhäälestamine ehk tuuning ON KEELATUD. Seega seda näppimata ma pole kindel kas summuti vahetus (150€) ja koonusfiltrite paigaldus ka tegelikku efekti üldse annab. Õhk võib ju vabamalt läbi joosta, kuid kui kütuse pealeandmist ei muudeta võib see ehk mootori normaalset tööd pigem häirida? Kes on sellised poolikuid tuuninguid stendil testinud, andke teada!
  • Veermiku puksid. Veermik olgu ilma lõtkudeta ja võimalikult tihe.
  • Strut bar vähemalt esiamortidele, eriti lada kerede puhul mis kipuvad niigi ruttu pehmeks minema

Kui auto on nüüd rahvaspordiks järele aidatud, siis on veel kasulikke kohti kuhu raha kulutada:

  • Riietus. Spets kombe ON mugav ja just selleks otstarbeks tehtud. Hinnad paraku mitusada eurot
  • Spets kingad ON head. paras talla paksus ja tugevus teeb pedaalide tunnetuse jala all paremini tajutavaks. Paksu tallaga tossuga pole isegi aimu, millise tallaosaga pedaalil elame.
  • Kiivrisukk. Asenduseks käib ka pähe keeratud buff. Ei ole vaja kiivrit seest täis higistada.
  • Spetsiaalkindad nagu öeldud alates 50€
  • Head tööriistad – korralik õlitungraud jaksab auto terve külje või otsa üles tõsta. Tööriistakast võtmete, kruvikatega. drell rattapoltide eemaldamiseks ja dünamomeetriga veljevõti jnejne.

Kõigi nende kulude juures tasub eelkõige siiski ise endal muidugi head füüsilist vormi ja ärksat meelt hoida.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s