Eesti Karikavõistlus jäärajasõidus 2016 I etapp Rannaküla


Küll on õiged talveilmad teinud heameelt kõigile talispordiga tegelejatele, olgu need siis suusatajad, jääauguujujad või koguni jäärajarallitajad. Viimases formaadis üritusi on saabunud kalendrisse koos arvestatavate talveilmadega päris palju, vaata et kalender raskuse all ikka seinal püsiks. Kuna kõigega tegeleda ei jõua mitmel põhjusel, tuleb teha valik. Kõigi muude toredata võistluste kõrvalt valisin mina välja pealkirjas mainitu,  mis koosneb neljast võistlusest, mida on ju täiesti piisavalt.

Rannaküla jääd sai vähe varem luuramas käidud. Polnud varem enne seda aga kunagi järvejääl sõitnud. Tookord rahulikult harjutades hakkas mingi rütm ja tunne juba keresse tulema. Seetõttu ootasin võistlemise võimalust juba vägagi. Noh et ikka näha kuidas on edenemine teistega võrreldes. Muidugi natuke juba rallitamisest tean. Muuhulgas ka seda, et osad tegelased ongi veendunud jäärajahundid ja just selleks seadistatud neljarattalistega. Ja kõik nad on kohal.

WP_20160116_001

Auto võistluspäeva hommikul

Seekord oli võistlemises ka selline erinevus, et jagasin oma autot rallikrossi ässa Georgiga. Väänasime alla rehvid mis tema arvates olid jääl paremad kui minu peipsitagused “kontid”. Treeningute ajal ei tundunud viimastel suurt midagi häda olevat. Rajale.  Kui palju kordi tundus jää libedam kui treeningute ajal! Vähe sellest, rada oli tehtud väga oluliselt tehnilisemaks. Eelmisest korrast meelest sõiduga ei olnud mitte midagi pistmist. Niisama kulgeda ei tahtnud ja no ikka üritasin kohe esimesel katsel. Ja hange mina üritasin. Ja siis üritati mind sealt välja saada. Viimases oldi muidugi edukamad kui mina oma finishisse jõudmises. Esimese vooru aeg koos hanges jahtumisega: lõpmatu.

WP_20160116_002

Georg oma võimalust ootamas

Teises voorus sellist jama lubada ei tahtnud ja otsustasin et kasvõi kulgen selle läbi. Kulgesin ennast tagant poolt kolmandaks. Tulemuse mõttes – mõttetus. Kolmandas voorus kruvisime esisillale peipsitagused uuesti prooviks alla, millega Georg võttis muidugi suure riski, sest tema oli noorte arvestuses ikkagi poodiumi nõudja. Riskimine olekski ennast raskelt kätte maksnud, sest tema aeg tuli nigelam. Ise võtsin omast arust kolmandas voorus veidi võrreldes eelmisega hoogu juurde, kuid aeg oli sekundites sama. St tõepoolest rehv nendes oludes ei toiminud.

Kokkuvõttes oligi selline sõidupäev mida varasemast ei mäleta, ei minekut ei midagi ja kõige selle peale ka muidugi tuju. Kuidas teised spordiharrastajad neid hetki kutsuvad ja nendesse suhtuvad?

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s