Mida tähendavad rehvide ja velgede mõõdud ning millist peaks valima?


Peagi rehvivahetuse hooaeg algamas. Võiks uurima hakata igasugu rehviteste, et mida tulevaks hooajaks autole alla kruvida. Kes vähegi viitsib, võibki seda teha, sest päris sõiduomadustelt on rehvidel ja rehvidel tohutud vahed. Üheselt mõistetavam aga see, millistes mõõtudes rehvid ja veljed peaksid autol all üldse olema.

Laias laastus saavad rehvid ja veljed olla kas head, ägedad või sobivad. Esimesse kategooriasse on asja neil, kes väga täpselt teavad ja tunnetavad teemat. Teist väga ei kommenteeriks. Kui tänaval tavaliiklemisest rääkimisega piirduda, siis peaks jälgima mõõtude puhul seda, et need vastaksid nõuetele ja/või soovitustele. Mis aga on õiged mõõdud ja miks nende jälgimine oluline on? Oluline eelkõige, et need oleksid ikka tehnoülevaatusel pädevad (kuuldavasti ei saa autot valede velje/rehvimõõtudega enam isegi arvele võtta) ning ei peaks pead murdma selle üle, millised mõõdud valida kui näiteks e-poset peaks rehve tahtma.

Valdavalt leiab oma autole sobivate rehvide info Maanteameti eteeninduse kodulehelt, kuhu saab sisestada oma auto reg numbri ning üldandmetest vaadata, millised rehvimõõdud on õiged.

moodud

Nagu näha on ette antud nõuded rehvimõõtudele, velgede valik hakkab sõltuma sellest, mis mõõdus rehve kasutada saab. Pildioleval on kasutada kahes erimõõdus rehve, paljudel on vaid üks mõõt ja eriti õnnelikel autoomanikel pole mõõte ette kirjutatud vaid saavad ise vabalt valida. Osadel ka täpselt ära näidatud, mis mõõdus talve- ja mis mõõdus suverehvid.

Rehvi puhul olulisemad numbrid on (vasakult alustades):

  • Rehvi laius (175 ja 195) millimeetrites. uuematel sõiduautodel enam ammu nii kitsaid rehve ette ei kirjutata, ehki talverehvide puhul tahaks vahel kitsamaid kasutada kui ette nähtud.
  • Rehvi suhteline kõrgus (70 ja 60) protsentides rehvi laiusest.
  • Rehvi sisemõõt (velje välismõõt 14) tollides.
  • Koormus ja kiirusindeksid. Need numbrid ja väärtused ei pea olema täpselt samad, kuid vähemalt sama suured kui ette antud. Raskemate ja võimsamate autode puhul ei tasu nende väärtust alahinnata!

Esimese kolme parameetri abil saab enamus rehvipoodides oma rehvid kätte. Kiirus- ja koormusindeksite puhul ei ole rehvimüüjad otsingukvaliteedile tähelepanu eriti pööranud. Mõned lasevad küll nende järgi otsida, kuid otsivad siis vastavalt täpset väärtust, mitte kui vähimat. Nii jääb valikust hulga rehve nägemata. Ehk siis vihje ka rehvide e-ärikatele.

Kui nüüd mis iganes põhjusel on lisaks rehvidele ka uusi velgi autole alla vaja, peab teadma ja aru saama veel mitmetest numbritest. Jällegi nagu rehvide puhul, on ka velgi häid, ägedaid ja õiges mõõdus. Need omadused võivad muidugi ka kattuda aga ei pruugi alati seda teha.

Kui nüüd järele vaadatud sobivate rehvide jaoks velgi vaja, siis peab arvestama nii rehvi mõõtudega kui ka sellega, kuidas velg konkreetsele autole kinnitub.

Rehvidega sobimiseks peab veljel jälgima:

Näites 175 mm rehvi jaoks sobivad 5-6″ laiusega veljed. 195 mm rehvidele aga 5,5-7″ veljed. Seega 5,5 kuni 6″ veljed sobivad mõlemile rehvilaiusele.

mc9brzs

Nüüd kui rehv ja velg juba sobituvad, peaks edasi vaatama, kuidas velg kinnitub auto külge mõõtude mõttes. Kinnitusi iseloomustavad ja peavad täpselt klappima:

  • Veljepoltide arv (konkreetsel juhul 4)
  • Veljepoltide kaugused (konkreetsel juhul 108mm)
  • Keskava diameeter (velje keskosas olev ava, millega ratas sobitatakse tsentreerituna täpselt paigale). millimeetrites. Loomulikult saab ju kinnitada ka velje, mille ava on suurem kui autol olev keskava, kuid siis peaks kindlasti kasutama tsentreerimisrõngaid mis keskava ilusasti jälle ära tihendavad ja paika sobitavad. Paljude arvates ei ole see oluline. Väiksema avaga velge suurema kinnituse otsa muidugi paigutada ei saa.

Nende eelduslikke numbrite abil saab rehvi veljele, valmis ratta alla ja sõita ilma, et ülevaatusega pahuksisse satuks. Eraldi tooks välja veel mõne parameetri velgede puhul: offset (ET arv). See näitab, kui palju velje kinnituskoht on eemal velje geomeetrilisest tsentrist. Mida suurem see arv on, seda rohkem liigub velg sissepoole ja vastupidi. Tänavaautodel on see arv positiivse väärtusega ja alati nullist suurem. Offseti väärtus on sõltuvuses ka veidi velje laiusest. Väiksemate offseti numbritega velg ulatub kerest järjest kaugemale. St tuleb jälgida, et ratas ei hakkaks vastu auto tiivaäärt käima või vastupidi, rattaid välja keerates koopa sisemust kraapima.
Lisaks tasuks tähele panna ka, et velgede poldipesade sügavused võivad olla erinevad. Paksema põhjaga “valuvelg” vajab ka pikemat kinnituspolti kui teha plekkvelg.

Edu rehvide ja velgede valikul!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s