Diferentsiaalilukustus, kuidas puutub siia LSD ja mis sellega peale hakata?


Vahel tuleb jutuajamistest autosõprade juures välja, et selle justkui veidi tühise vidina (mis on igal autol olemas) ümber käivad arutelud, kus mõistetest ei saada päris üheselt aru. Prooviks siis selgust tuua või õigemini välja öelda seda, kuidas mina sellest aru saan.

Diferentsiaali defineerimiseks ega kirjeldamiseks ei ütle rohkemat, kui et see on kõikidel sõiduautodel veosildadel selleks, et ühel ja samal teljel liikuvad rattad saaksid pöörelda erineva kiirusega (näiteks kurvides). Muidu murduks veoteljed varsti juppeks ja muud sada häda. Olen ükskord parklas näinud manööverdamas nö keevitatud ehk mittediferentsiaaliga autot. Uskuge, iga võhik saab aru, et midagi on sellise autoga mäda 🙂
Ja nüüd asja juurde ja loetlen üles põhilised diferentsiaalide (edaspidi diffrite) lahendused:

Tavaline, ehk lahtine differ. See ongi kõige levinum lahendus, mis laseb täiesti vabalt mõlemil veotelje rattal erinevas suunas veereda. Ehk olete rehvivahetusel ülestõstetud auto puhul näinud – üht ratast ringi ajades käib vastasratas vastassuunaliselt. Differ teeb tööd. See on kõige odavam, töökindlam ja lihtsam lahendus. Tavaliikluses, kus sõidumõnuks piisab autoraadiost Taukari kuulamisest, ongi see kõige parem lahendus. Puudused hakkavad välja tulema raskemates teeoludes ja nõudlikumal sõidul. Kaherattaveoline auto ei ole tegelikult kaheratta veoga. Üks ratas veab ülejäänut kolme. Kumb seda veoteljel parasjagu teeb, otsustab lahtine differ.

Piiratud läbilaskega differ, ehk LSD. See on minu vägivaldne tõlge limited slip diferential mõistest. Siin rakendatakse veojõudu mõlemile veorattale ühes suunas, kuid teatud koormuse juures lastakse ratastel ikkagi differ nö läbi murda ja erineva kiirusega pöörelda. Seda on realiseeritud erinevate tehniliste lahendustega ning sellest tulenevalt on ka nende omadused erinevad.

  • Torsen, ehk kruvidiffer. Kõik geniaalane on lihtne. Selle lahenduse puhul antakse veojõud mõlemile rattale, kuid vajadusel lastakse kiiremal rattal nö eest ära veereda. On pea sama kulumiskindel lahendus, kui lahtine differ ning seetõttu ka tänavaautode juures kõige rohkem sõpru leidnud. Otsesõidul keerleb see sillas sarnaselt avatud diffrile ringi monoliitse tükina.
  • Ketasdiffrid, ketaslukud. See teine pole täpne termin, kuid laialt kasutusel. See leiab kasutust juba nõudlikemal võistlusautodel, kuna on nö veel kangemad. Järele antakse siduri tööpõhimõttel vaid suurematel koormustel.
  • Viskodiffer. Vähem kasutuses, kuid samamoodi väga tavasõidukõlbulik lahendus. Selle käitumine aga hoopis erinev. Differ on põhimõtteliselt lahti, kuid veojõudu suurendatakse vabal rattal siis, kui vedavate rataste kiirused väga erinevaks lähevad. St abiks näiteks kui auto jääb kuhugi kinni.

Kindlasti on veel mõned vaimukad lahendused, EDL-d ja värgid, kuid neid ei oska väga kommnteerida. Kui see LSD differ nii äge asi on, siis miks neid juba kohe autodele ei paigaldata? Mõnel juhul isegi paigaldatakse, kuid valdavalt mitte. Oskan oletada vaid mõnda põhjust: suurendab auto hinda, seab juhile veidi kõrgemad autosõidu valdamise nõudmised, mõjutab autode üle- ja alajuhitavust, pidev rooli “kiskumine” jms.

Lukustatavad diffrid. Need on juba natuke erilisemate autode ja väga teadliku kasutuse jaoks. Põhimõtteliselt saab sellisel juhul diffri lülitada kas lahtiseks või täitsa lukku. Näiteks suurema maastikuvõimega autode puhul juhuks, kui kinni jäädakse vms.

Kinnised, ehk mittediffrid. Süsteem, kus põhimõtteliselt vedava silla rattad on omavahel üldse jäigalt ühendatud. Kuuldavasti kasutusel näiteks driftispordi juures. Ehk siit ka vihje, kuidas diffrilukk juhitavust muudab…

Kui ma siin nüüd mingi korraliku eksimusega maha sain või jätsin midagi väga olulist mainimata, antagu teada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s