21. Tartu Rattamaraton 2018


Ei mäleta mis põhjusel aga eelmisel aastal jäi TRM vahele. Ei mäletanud ka seda, et nüüd tuleb 10 kord ära. Seda tuletati väikese meenega meelde. Tänud!

Muidugi olid suured mõtted peas, nagu ikka. Pikemal distantsil kirjas ja puha. Isegi mõned harjutussõidud tegin. Harjutamise hulka sai võetud ka nädal varasem ühistreening, ikka sel pikemal distantsil. Sõidan seal ja niiviisi üritan tunnetada, et kuidas kere ja vorm ja et huvitav mis saama hakkab. Selles mõttes, et headest vormiaegadest on mustmiljon aastat möödas. Siis oli hoopis teisiti – tuli mõni raskem koht, tõus või miskit ja teadsin, et võin siis julmalt vajutada. Pärast kogun ennast ja kestan ikka ilusti lõpuni edasi. Enam see nii ei ole. Aga võistluse mõte, öeldagu mis tahes, on just panemine ja koha pärast pressimine. Niisama tiksuda saab ju külateel ka. Ei pea 1€/km selle eest peale maksma. Igatahes, ei saa võistlust nautida, kui ei jaksa korralikult vajutada. Nii viis see edasi mõttele, et küllap on palju spordialasid ja eluvaldkondi, kus kunagi heal tasemel tegijad sinna miskipärast enam ei kipu. Nüüd ma mõistan neid. Ja teie ärge käige neile pinda “et kle pane ikka sa ju varem niijanaa”. Kui te just neid närvi ei taha ajada.

Kui kellelgi vahel on küsimus, et millega seal rajal kestvussportlased oma peas tegelevad, siis näiteks sellega, mis just kirja sai. Sealsamas sündis ka kohe otsus, et pikale kannatama minna pole mõtet. Ma tiksuks selle ära küll aga päriselt ka, milleks? Lühikesel jaksaks ehk panna, tea kas sealgi.

Igaksjuhuks ümberregamine ja põmm! Sellepeale visatakse sind kogu stardirivi viimase koha peale. Kõik poekorvidega prouad, vatijoped (päriselt!) ja “tennised” eespool. See oli väike tagasilöök aga nagu lõpuks selgus, millekski ehk päris hea. Sai veel salamisi loodetud, et ehk saab ikka jõukohasemasse punti aga korraldaja oli endas kindel. Vaatamata sellele, et ükski juhend ega registreerumisvorm sellest ei hoiata, on koht rivi lõpus. Mis siis ikka.

Ja lõpuks siis sõitma. Rada muidugi oma viguritega nii pähe kulunud, et väikesed plaanid kohe terve selles ulatuses peas olemas. Algul vasak äär ja täie rauaga. Lasketiiru juures ummistavad “tennised” tõusu ära ja laskumine hingetõmbamiseks ja siis kruusa peal käib ettevaatlik hiilimine – ära kasutada. Edasi metsavahel möödasõidu võimalus puudub, koguda taas hapnikku jne. Valusamatel kohtadel oli muidugi tunda, et niimoodi kohti täiega raiudes võidaks meeletult, kuid mitte täna. Sinna ma jäänukski. Tuli paraja tempoga ära kasutada. Ja trumbiks erinevalt varasematest tõusudest olid hoopis kõvad ja kiired kruusasirged. Ei saanud aru, miks just seal jalgu jäädi. Hoidsin veel lõpuni veidi varu, et lõpukilomeetril mitte kõngeda, kuid need läksid liiga kiirelt ja jaksu jäi ehk omajagu ülegi. Nagu ikka, kõik see puhta vee peal, spordikraami näost sisse ajamata.

Tulemuseks läbi aegade viletsaim koht ja mitte päris aeglasem aeg. See vist näitab omakorda seda, et tase on aastatega üldiselt rahval paranenud. Tublid! Hoidke võistlusel ikka korralikult peal ja andke kuuma edaspidigi!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s