Kui palju auto tegelikult maksab?


Vahel ikka nii tuttavamas ringis või ka internetis kuuleb ja näeb väikesi vaidlusi sel teemal, kelle autopidamine kui odav või kulukas on. Küll olevat uue pidamine soodsam kui vana, küll bemmi pidamine kallim kui Dacia. Kui aga jutt numbriteni jõuab, kipuvad arutelud kiirelt kaduma nagu viimane kütuseliiter paagist. Või näiteks: üks mu kunagine kolleeg (kes põhiliselt ainult kodulinna piires ringi liikus) avaldas hoopis arvamust, et vähemalt tema on põhjalikud arvutused teinud ja pole kahtlust – taksosõit olevat temal odavam.

Tegelikult, kui paljud meist ikka teavad, mida neljarattalise pidamine tema rahakotile tegelikult tähendab? Kindlasti on üksikuid usinaid, kes on iga liigutuse kuhugi ekselisse kirja pannud või mis iganes moel talletanud. Nõuab väga suurt järjekindlust ja püsivust, et sel lõpuks ka mingi mõte oleks. Kõik see jääb enamasti muidugi ka kulutaja enda teada. Kindlasti on tehtud ja avaldatud ka mingeid suuremaid nö testitulemusi, mille otsa mina sattunud ei ole. Olin siiamaani ka ise usin kulude ekselisse toksija. Teised rahvarallitamise huvilised panid seda mulle üsna pahaks, sest nii ei olevat võimalik rallitamise peale kulutada kui reaalsed numbrid mis sellele kuluvad, niimoodi otse silme ees oleks. Neil on ka ilmselt õigus, sest rallitajat pole minust juba enam ammu olnud…

Ükspäev ühes netifoorumis märkasin ühe kasutaja allkirja juures ikoonikest jutu ja numbriga, kui palju tema auto kütet kulutab. Miks keegi sellise allkirja on teinud? Hiirega peale liikudes nägin, et see viitab ühele huvitavale netinurgale…

Spritmonitor.de on põgusal ja üldistaval kirjeldamisel autokulude haldamise teenus. Võiks muidugi kohe öelda, et kes ikka viitsib sinna numbreid kanda, kuid! Seal on kulude sissekandmine väga lihtsaks tehtud ja ülejäänu teeb juba portaal ise. Andmete sissekandmiseks ei pea tänapäevale kohaselt enam arvutis veebilehte avama, vaid saab ka kohe näiteks peale tankimist nutirakenduses odomeetri näidu ja tangitud koguse sisse toksida. Pole ju palju vaeva? Ja nii ka kõik muud kulud, kasvõi lõhnakuuskedeni välja. Kusjuures äpp on saadaval isegi Windows telefonidele (Kahju muidugi, et hea telefoniplatvorm meie turult ära koristati….).

Autoga seotud kuludel on ette antud igasugu klassifikaatorid, et oleks hiljem lihtsam vaadata, kui palju kulus remontidele, kui palju tuuningutele, kui palju õlidele jne. Kui nüüd jutu alguses olevad tõekuulutajad paneks täna seal portaalis oma autod joonele, võiks näiteks aasta pärast juba päris konkreetseid ja huvitavaid vahekokkuvõtteid teha. Ainult, et kas siis enam julgeid sõnavõtjaid on…
Seniste kasutajate abil on sinna tekkinud ka edetabeleid: https://www.spritmonitor.de/en/evaluation/economic_models.html

Pilt räägibki ikka rohkem, tegin siia näidisandmed (kütusekulu pole veel jõudnud sisse kanda): https://www.spritmonitor.de/en/detail/860827.html

 

Ära laena mulle kunagi raha (arvutijutt)


On puhkuste aeg ja ei peaks ehk arvutiteemadele väga keskenduma. Aga ka puhkuse ajal sõidavad nad ise sisse:

Mõnd aega tagasi räägiti arvuti e-posti turvalisusest sõnumiga “ära anna oma andmeid VÕÕRASTELE kirjadele vastates, veel vähem ära saada raha ja oma andmeid”. Tänaseks peaks see asi muutunud olema ja minu sõnum on küll, et “ära anna oma andmeid, raha ja ka kõike muud MITTE KELLELEGI, ka tuttavatele mitte”. Arvuti teel. Kui keegi küsib midagi, võta telefon või mine külla ja uuri temalt endalt mis värk on. Sõpru aidata siiski ju tuleb.

Miks siis paranoia? sest tegelikult te ei tea, kas sõber oli ikka sõber või oli see mõni hakkaja arvutihuviline kes oli teie sõbra identiteedi tuuri pannud. Minu postkasti tuli selline kiri:

Loodetavasti jõuab see kiri teieni õigeaegselt. Käisin reisil Nicosia, Cyprus ning reisi käigus varastati mu dokumendid, sealhulgas pass ja krediitkaart, mis olid minu kotis. Saatkond oli nõus abistama minu lennu organiseerimisega ilma passita, minu kanda jäi piletikulu ja hotelli arve. Paraku ei ole mul võimalik aga kontole ligi pääseda ilma panga kaardita ning pank ei ole suuteline nii kiiresti uut kaarti väljastama, et ma lennule jõuaksin ja hotelliarve tasutud saaksin. Antud olukorras olen sunnitud paluma lühiajalist laenu, mille saan tagasi maksta niipea kui koju tagasi jõuan. Vajan summat mis oleks 1600 Euro, et katta oma kulud. Kui oleks võimalik raha saata Western Union kaudu või MoneyGram, siis see oleks kõige parem. Vabandan ebamugavuse pärast, aga mul on vaja jõuda järgmisele lennule ja igasugune abi on teretulnud. Kui on võimalik aidata, siis saadan oma konto andmed.

tervitades

Siin oli minu sõbra eesnimi

Muidugi sain aru, et minu sõber ei saadaks niimoodi kirja, ta ei saadaks seda paralleelselt meililistidesse ja kui ta päriselt abi vajaks siis ei loodaks ta ehku peale arvuti kaudu abi saada. Pluss hunnikus muid pisiasju (sõber on ju kodumaal ja mismõttes saatkond ei aita? jne).

Pluss mõned kirjavead. Ja siin ongi koht mis mul meeled elevile ajas. Eks me kõik eksime grammatikaga sõpradele kirjutades. Ei pööra sellele enam isegi väga tähelepanu. Just. Eks panete tähele kui hästi on keeleliselt kiri juba kokku pandud? On üsna selge, et tegu pole enam masina, vaid inimesega kes kirja koostanud ja minu jaoks mõne nö saatusliku apsaka teinud. Ainult mõne. Tähendab kirja oli kokku pannud inimene, mitte masin. Ja postitanud selle mitte ainult õige nime alt vaid ka õige aadressiga. ITimees võtab sellepeale lahti kirja lähtekoodi. Ja seal selgelt: Nimi (õige), aadress (õige), saatva posti server (ka õige!) aga replay aadress küll väga sarnane aga teise meiliteenuse pakkuja serveris.

Niisis, meilikonto tuuri pandud ja selle alt emotsioonide peal lollitavaid kirju saadetud. Kas ja kes ja kuhu lõpuks ka raha kandis, ei tea. Seega veelkord, ära tule ka sõbrale vastu.

Kogu eelnev on vaid osa tagajärjest. Turvaga seotud probleeme on siin niipalju, et ühte ühekorraga hoomatavasse juttu seda kirja panna ei ole võimalik. Olgugi, et sõber sai oma postkasti ja kirjad tagasi, ei ole ilmselt see saaga tema jaoks veel siiski läbi. Loodame parimat.

Ja üldse, salajutud on sosistamiseks, arvuti kaudu te seda teha ei saa. Nõus?

keda või mida valida? koerad ja nutifonid.


Olen asjadest aru saanud. Mitte täielikult, vaid omal võhiklikul moel. Sest kõige huvitavaga ei jõua mitte kunagi piisavalt põhjalikult kursis olla. Ja siinne kommentaarium on hea koht, kus pimeduses kompijat valgustada tõega. Võtaksin tänuga vastu.

Näiteks koerad. Olen maakas tegelikult. Kõikidel maakatel on koerad või vähemalt on olnud. Ja kõigil teistel maakatel ka keda maakad teavad. Ja linnas on ka. Ja siis ma olengi tähele pannud, et on:

  • Segaverelised, ehk krantsid. Nende puhul ei mängi mingit rolli kus kohast nad pärinevad või keda meenutavad. Nad lihtsalt on koerad. Neid on väga palju erinevaid. Vist küll päris igale maitsele. Samas pakuvad üllatusi, sest iial ei tea milliseks nad väljanägemiselt või iseloomult kasvavad, Neid on lihtne rahalises mõttes soetada. Paljunevad ju pmst ise ja ei maksa auto hinda. Reeglina on nad ka hea tervisega ega põe osadele tõugudele iseloomulikke haigusi. Kui on vaja lihtsalt, ilma arutuid kulutusi tegemata, omale koera, siis krants peaks olema kindla peale minek! Nii tundub mulle.
  • Teenistus ja jahikoerad. Need sobivad neile, kes neid just selleks kasutavad, milleks need aretatud on. Paraku näeb just linnas, et on omale lihtsalt pereliikmeks või õue klähvima neid võetud, ei õpetatud ega jooksutatud. Jah just viimast vajavad jahikoerad meeletult ja linnaruum seda neile ei võimalda. Jällegi, maakana on valus vaadata ületoidetud setterit laisalt ja kurvalt lonkimas rihma otsas. Ta pole selleks, ta peab oma kitsast oskust hästi realiseerima ja mitte midagi muud. Samuti elamurajoonides liikudes näeb arutult haukumas keda? lambakoeri. See, et nad selliselt käituvad räägib dresseerimatusest. Olen kunagi ise kokku puutunud sama tõuga, tippkoolitatud isendiga. Kui sa ei suuda sinna panna aega ja energiat samapalju kui oma lapsele, siis on see loom rikutud. Ja kannatab tema, sina, naabrid. Kui on lihtsalt koera vaja, hoia nendest eemale. Nii tundub mulle.
  • Dekoratiivsed. Ma võin ju öelda et siin ollakse aretustega liiale mindud. Aga vist maitse ja tõekspidamiste asi. Makstakse segaseks, et vääraretisi omale soetada ja neid koos endaga presenteerida, sest see moodne. Ju siis on asi enesekindluses või ma ei tea milles veel. Nii tundub mulle.

Näiteks nutifonid. Või mis head sõna kasutada? Vist otsitakse ikka veel. Riistvara poolest oleks justkui erinevad tootjad. pealtnäha aga ei erine (enam) teineteisest kuigivõrd. Erinevust järjest vähem on sisus.

  • Androidid. Kõige levinum, kõige kirjum, kõige vidinaterohkem. Kindlasti tead kedagi kelle telefonis just see tiksub. Seega on sul alati abi käepärast. Kunagi ei jää hätta. Kõige vähem kollitavad neid hädad, sest avatud platvorm jne popid märgusõnad on need mis jälle välja aitavad. Pettuda ei ole vaja. Pole väga vahet mis märgiga tehasest see välja jooksis, oma põhiolemuselt on nad sama rikkalikud kui kõik teised Androidid. Soodsamad tooted on just siin grupis ning pole karta et millegi eest naljalt üle maksaks. Kindla peale minek. Nii olen mina aru saanud.
  • Windows telefonid. Ilmselt kõige vähem popimad. On pigem lihtsad ja konkreetsed töövahendid. Need ei ole loodud ägedate lisavidinate jms jaoks. Kui oskad sihipäraselt kasutada, lõbusad hetked ja ootamatused pole sinu rida, peaks see olema sulle. Kes aga pani raha siia, et sellega tsillida ja möllata, siis leidis peagi selle telefoni justkui mõttetu olevat. Räägib siis kõigile teistele ka kui sitt telefon see on. Tegelikult teeks ta sihipäraselt kasutatuna oma töö kõige paremini ära. Nii olen mina aru saanud.
  • I telefonid. Selle grupi kasutajad tunnevad alati erilisemat uhkust ega pea kunagi oma valikut selgitama. Võrreldes eelmistega kõige kallim, kuid ilma ühegi mõõdetava eeliseta isend. Mina, isegi maakana olen neid ka küll ja küll, näppinud. Tundub olevat lihtne ja loogiline, kuid ei ole tekkinud mingit sellist sidet, mis ütleks, et siia ma oma raha panen. Nii olen mina aru saanud.

Kodulehe koodimeistrid


Alljärgnev on ainult itimeestele:

Mul teadmised rooste läinud, tänapäeval treitakse huvitavat koodi

<html>
 <head>
<title></title>
<meta content="1; url=http://verska.ee/et/uldinfo" http-equiv="refresh" />
</head>
 <body onload="javascript:location.replace('http://verska.ee/et/uldinfo')">
 <!--
The numbers below are used to fill up space so that this works properly in IE. See http://support.microsoft.com/default.aspx?scid=kb;en-us;Q294807 for more information on why this is necessary.
 12345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
12345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
12345678901234567890123456789012345678901234567890123456789012345678901234567890
-->
 </body>
 </html>

26. Elva Rattapäev (Filter MNT 2. etapp)


Et ei jääks endale ega teistele eksliku muljet, nagu oleks rattasõit ainult üks puhas lust ja pillerkaar, siis ütlen kohe alguses ära et kohutav! kohutav!kohutav! oli seekord. Muidugi ongi ebaaus eeldada, nagu oleks oma esimesel mõistliku pikkusega MNT võistlusel kõik viimase peal (loomulikult võiks olla).

Aga milles siis asi? Pärast stardikola kättesaamist inventeerisin kättesaadud ümbriku sisu. Oluline sellest oli muidugi stardinumbrid ja kasutati võimalust ka igasugu muud kasulikku sinna toppida. Ühe flaieri peal oli kirjas, milline peaks nägema välja harrastaja treeningnädal enne sellist võistlust. Oli kohe selge, et minu treeningnädal oli välja toodust oluliselt erinev, õigemini seda peaaegu polnudki.

Stardirivis torkas silma, et ülipeen tehnika süsinikkiu jms näol järjest rohkem meie (harrastajate?!?!) seas kasutusel. Startides oli näha, et treeninud rahvas, just seda kõik ilmselgelt eelkõige olid, võttis kohe viisaka tempo üles.

Omast tarkusest sai sobivat punti otsima hakatud, et oma vaeva vähendada. Kena pisike neljane punt liikus siis mulle toeks Rõngust läbi, kuid Rannus enam minust sellega kaasa liikujat ei olnud. Ilmselgelt olin ennast nö “kinni sõitnud”, millist tunnet ei olnudki ammu kogenud. Sai veel tehtud üksikuid katseid mõne pundiga liituda, kuid ei olnud jaksu endiselt. Ei olnud abi ka läbimõeldud söögist-joogist. Elva peale tagsi liikudes torkas silma veidi viltune olukord, kus “elva viadukti” juures ainuke võistlejaid juhendav märk näitas et paremaloe keerates saabki elvasse. Osad nii ka läksid, suurem osa pani siiski otse ja keeras elva peale tagasi alles tartu poolsest otsas, nagu rajaskeem ette nägi. Kuidagi ei saa ilmselt pahaks panna eksinutele, samas võis see ka ju meelega olla. Elva finishipaika tagasi jõudes kadus minulgi ülevaade, kuidas teisele 50 km ringile minnakse. Pähe tulid ka katkestamise mõtted, parkla ootas juba siinsamas. Aga siiski otsustasin ennast kokku võtta ja keerasin otsa ümber raja poole tagasi. Lunimise peale üks politseinik avaldas saladuse kuidas uuele ringile pääseb. Rõngu poole tiksudes oli vaate järgi selge, et olen viimaste seas, kuid siiski mitte üldse viimane. Ühe omasuguse püüdsin kinni, tiksusime jupp maad edasi, kui sai veel üks kampa korjatud. Mingil põhjusel lasid nad aga tempo väga alla ja nii vajusin neil eest ära. Jah, niimoodi oma tempot oleks pidanud algusest peale sõitma. Sellises olustikus sai siis lõpuni ära tiksutud ja lõpus väga rahul oldud, et ennast katkestamisega alt ei vedanud.

Hulga mõtteainet eelseisvaks TRR-ks

http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/djhig1lr00iele8h

Euro toob OpenOffice kasutajatele väikse näpuliigutuse lisaks


Laekus minu postkasti ükspäev sõbralik meeldetuletus, et arvutid tahavad seoses euroga ülevaatamist meil kõigil. Windowsi rahva jaoks siis selline meeldetuletus: http://www.microsoft.com/eesti/press/2010/1221.mspx

Mingit suurt draamat vaevalt et 1. jaanuaril kohe arvutiga juhtub, kui ümber ei muuda. tavakasutaja puutub sellega kokku ilmselt eelkõige siis, kui oma tabelarvutuses rahaga kalkuleerimisel valuutavorminguid kasutab. Põhimõtteliselt, kui valuutaseaded arvutis on uuendatud, ükskõik kas käsitsi või mis iganes moel, siis Billi tehtud Excel hakkab juba lahtrites € märki näitama. OpenOffice rahvas aga näeb ilmselt veel ikka “kr”. Ka sellest pole suurt draamat, sest OpenOffice enda seadete alt annab edukalt valuuta vormingut muuta.