Murdmaasuusatamine


Vaatamata sellele, et tegu on väga üldise ja lühikese ning üleüldse mitte minusugusele suunatud materjaliga, otsustasin ikkagi e-raamatu lugemisel käe valgeks, või kuidas seda sel juhul nimetama peaks, teha. Aga ikkagi aga ikkagi, kuna mugavalt käeulatuses suusatamise kohta ülearu palju materjale ju ei ole, siis tuli juhus ära kasutada ja hiljem otsustada. Ja otsus on muidugi (Y), sest vaatamata sihtgrupust möödapanekule on siin erinevaid teemasid lihtsas ja ülevaatlikus vormis kajastanud just selle ala asjatundjad. Nii leiabki siit kasulikku mitte ainult treenerihakatis vaid vajalikku on siin isehakanud spordiharrastajale kui ka kindlasti lapsevanematele, kes oma lapsi suusa ja mujale treeningutesse ajavad ja/või lubavad.

Mõnekümnelehelise materjali lõpus on suusaliidu poolt ka väike sabakergitus, mis on loomulikult õige ja veelkord tänu selle ülevaate eest.

http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/18728

EESTI STATISTIKA, INFOÜHISKOND


Peab aegajalt ikka kursis hoidma, kuidas meil siin asjad edenevad või ei edene. Eks muidugi statistikasse võib, ja suhtutaksegi mitut moodi, kuid samas on numbrid väga konkreetsed mõõdikud. Siia vahele on Statistikaamet pannud ka muud toredat infot selle kohta, mis meie IT valdkonna lähiminevikus toimus.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguseire järeldused ja soovitused – Ei tohiks unustada, et IT peab olema eelkõige muid valdkondi toetav. Tihtipeale on aga kahjuks näha, kus ITst üritatakse teha nähtust omaette. Veel märgitakse, et oleme tublid (mitte kõige tublimad) IT valdkonna tarbijad. IT alane haridus omab veel tublit kasvuruumi ja vaja oleks luua selgemat tulevikunägemust, suundi ja tegevusi.

Infoühiskonna poliitikakujundamisest – Riiklikul tasemel on mitmeid alussuundi, dokumente jms paika pandud. Kui palju need toimivad ja kuidas muud IT tegevust toetab, on iseasi.

Eesti ID-kaardi ajalugu, hetkeolukord ja tulevik – ID-kaardi saamislugu, arengud. Mobiil-ID ja uued id-kaardid. Kas teadsid, et id-kaardi tagaküljel oleva helehalli ja tumehalli ala vahel on mikrotekst P-E Rummo luuleridadega?

E-maksuamet/e-toll – Maksu- jaTolliameti iseteeninduskeskkond – ilmselt kõige edukamaid, kasulikumaid ja kasutatavamaid IT arendusi üldse. Eestlastele tundub elektrooniline tuludeklar väga hästi kätteõpitud olevat. Peale selle on aga siiski palju suuri ja olulisi teenuseid, mis igaühele igapäevaselt silma ei hakka.

E-äriregistri ettevõtjaportaal kui tõhus bürokraatiavähendaja  – Tegelikult ei ole see ainuke teenus/portaal/süsteem, mida justiitsministeerium veab ja arendab. Peale selle mainitakse ka päris palju ja keerulisi süsteeme, mis igapäevatööd kiiremaks ja lihtsamaks teevad. Ilmselt ka odavamaks. Igatahes poleks ministeeriumil midagi häbeneda oma saba kergitades.

eSTAT – veebipõhine andmeesituskanal – jälle taas süsteem, mis laiasid masse ei puuduta, kuid kirjeldust lugedes saab kohe selgeks, kuipalju ajakokkuhoidu ja kasu seal olevate teenuste paberilt arvutisse viimine annab.

Infotehnoloogia kasutamine – Eesti pole internetiühenduste leviku poolest samuti teab mis eesrindlane. Huvitav teada, et statistiliselt on mehed oluliselt suuremad internetimeelelahutuse tarbijad kui naised.

Elektroonilise side areng – Järjest keerulisemaks läheb püsiühenduste ja muidu ühendustevaheline piiritlemine. Kui mingi aeg tagasi ei saanud mobiilset sidet püsiühendustega võrdväärseks pidada, siis nüüd on kaalukausid natuke liikumas. Ja kas fikskõnede koguseid on üldse enam sobilik muude kõneteenustega võrrelda? Muide, inimesed on hakanud vähem kõnesid tegema aga pikemalt rääkima.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete areng – IT ettevõtted on küll masud paremini üle elanud, kuid omatoodangu hulgad on tohutult vähenenud. Nagu eelpool öeldud, oleme usinad ja miks mitte ka öelda nutikad tarbijad.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti väliskaubanduses – Viimaseks lõiguks on jäänud kogu IT kõige nukram pool, ehk väliskaubandusega seonduv, mida meil ei ole ollagi ja millel pole ka positiivseid trende näha. Sarnaselt ilmselt meie teistele valdkondadele.

Üldiselt peaks sellised materjalid IT tudeerijatele kohustuslikud olema 😉

http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=21188

Berlitz. Inglise keele grammatika käsiraamat


Käsiraamat, mis peaks sobima väga erinevatele tasemetele ja ka iseõppimiseks. Tundub mõistliku ülesehitusega. Põhimahu moodustavad näitelaused ja nende vahel olevad selgitused.

Muidugi võtab iseõppimine sel moel tohutult kaua aega ja eks igasuguse iseõppimise kvaliteet on ka veidi küsitav. Aga abiks materjal kindlasti vaatamata mõningatele trükivigadele mis sisse lipsanud. Tegijatel juhtub.

https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupid/keeleope/?productID=1221

John Whitmore, TULEMUSLIKKUSE TREENIMINE, Coachingu käsiraamat juhile


See oli tegelikult juba jupp aega tagasi, kui mr. Kase pistis oma kliendi juurde viisakusvisiiti tehes selle mulle näppu. Ise üritas samal ajal nägu teha et no näed siuke kord on – peab jagama.

Mis seal ikka, ega ei saa ju halb asi olla. Kes ikka hakkab oma raha teadlikult halbadele kinkidele kulutama. Siiski jäi raamat mõneks ajaks riiulile tolmu koguma. No ei olnud tuhinat sellelaadsete asjadega tegeleda. Lõpuks ikka hakkas kripeldama ja ette võetud sai.

Alguse osa sai ikka ladusalt ära kannatatud aga üldiselt mida edasi seda rohkem oli vaja raamat lihtsalt läbi saada, kuna nii plaju oli juba loetud ju ikkagi. Täiesti harjumatus formaadis, oleks pidanud olema justkui käsiraamat aga jättis rohkem mulje et keegi tahtis maailmale kuulutada oma avastusest arusaamadest.

Kokkuvõtteks võib öelda lihtsalt – no ei veena, vaatamata ka mõnele huvitavale mõtteavaldusele või küsimuse püstitusele.

Andrus Kivirähk, JUTUD


Täiesti äratuntavas rütmis kirja pandud tosinkond lühemat jutukest. Omal moel tunduvad isegi veidi õpetlikud. Noh antud juhul tuletasid meelde, et kõik asjad pole päris nii alati nagu nad meie piiratud mõtlemisele tunduvad. Ikka aegaajalt on kasuks proovida vähe raamist välja astuda.

Teisalt jah, ise ju kirjutajat ei tunne ja ei tea mis meele ja ideega tema sellised mõtted kokku ja kirja paneb. See võib vabalt olla pilkamine, tõsisele mõtisklusele kutsuv, pullitegemine. Võib-olla ongi mõeldud mitmele maitsele, kes mida näha tahab.

Samas jah, täiesti võimalik, et kui Kivirähk muidu ei istu siis pole ka need lood ilmselt erandid. Aga väga hea kerge vahelduseks ette võtta.

Joe Friel, MAASTIKURATTURI TREENINGPIIBEL


Tegu niivõrd nõutava kaubaga et poeriiulitelt seda enam ei saa. Võimalus siiski kasutada raamatukogusid (sealgi tavaliselt välja laenutatud ja peab järjekorda panema). Siiski võib õnneks minna kui mõnes rattafoorumis kuulutada. Võib täitsa vabalt juhtuda mõne ratturi otsa, kes raamatu tõsiselt läbi töödelnud.

Justnimelt tõsiselt, sest selline see juba on. Tegu ei ole lihtsalt igaühele ja/või tervisesportlasele mõeldud lugemisega. Hea küll, hariv on see nendelegi ja kes teab millal võib saada sinu tervisespordi tasemest tõsine sport. Kindasti aga teejuhuiks kõigile kes plaanivadki asju tõsiselt ette võtta ja selleks aega leiavad.

Vaatamata kindlale suunitlusele on lihtsalt loetav ja kasulik lugemine igaühele.

Andrus Kivirähk, JUMALA LOOD


Pisikeses köites paarilehelised mõttemõlgutused. Kui inimene on Jumala näo järgi, siis on ka need Jumala pajatused igaühele arusaadavad. Või siiski mitte – kui teil ikka huumorimeelega probleeme, siis ei ole mõistlik neid lugusid ette võtta. Raiskate oma aega, sapimeeter läheb punase peale, juuksed hallimaks ja elupäevi vähemaks.

Loodetavasti pole autor pahane, kui siia nii iseloomustamiseks väikese väljavõtte teen:

“Mind see sinu väike räpane äri ei huvita!” kärkisin mina. “Kah mul asi! Pääses oma piiblitega kooli kojamehest mööda ja nüüd kiitelb! Mina räägin suurtest rahadest! Sa vaata, mis praegu Tallinna lauluväljakul toimub! Õllesummer! Kogu eesti rahvas on seal koos ning joob ja õgib, nii et maa on must!”

“Oh see, püretatud orgia!” võdises Põder. “Alkoholikuradit teenivad seal, patuasi!”

“Pole sinu asi mulle patust rääkida!” läksin ma juba päris marru. “See on ikka hämmastav, millised sulased mul on! Miks on alati nii, et vanakurat põrgus ajab oma poistega kamaluga pappi kokku, aga mulle jäävad ainult sandikopikad! Mees, Õllesummeril liiguvad miljonid, aga kiriku korjanduskarpi poetatakse ainult sente.”

“Noh nii hull see asi ka pole,” muheles peapiiskop. “Üks Stockholmist pärit usklik abielupaar pani hiljuti tervelt viiskümmend Rootsi krooni!”