Kui palju võivad maksta auto juures pisiasjad?


Sa lähed tanklast läbi ja mõtled, et kontrollid ühtlasi ka rehvirõhke. Võib-olla polnud see hea mõte… Rehvi juurde kummardades märkad, et selle üks külg on kuidagi tublisti rohkem kulunud kui muu rehv. Töökojast saad teada, et mingid puksid on ära kulunud. Need tuleks vahetada koos mingite jubinatega ja siis niimoodi veel mõlemalt poolt. Et sellest ka tuntavalt kasu oleks, tuleb veel ka teisi pukse ja jubinaid ja amorte vahetada ja siis see kõik veel stendis paika regullida. Ja siis katki kulunud rehvid ka veel uutega asendada. Aga tanklas läksid ju tasuta õhku vaid juurde pumpama…

Tegelikult oli nii, et käigukast hakkas undama. Alguses vaevu kuuldavalt. Nii, et seda võis vabalt ka mingiks laagri kulumiseks pidada vms. Hääl läks aga tasapisi valjemaks ja varsti ei tasunud maanteel raadiot käima panna. Positiivne ehk see, et vana pann pälvis tänaval omajagu tähelepanu, kuna see heli ei saanud kuuljale märkamata jääda.
Nii, internett lahti ja otsima. Selles mõttes on tänapäeval ikka tohutuks abiks. Mida kõike infot ei leia! Päris reaalselt ei kujuta ette kuidas peaks selliste hobidega ilma selleta hakkama saama? Niisiis, uus (ehk kellegi vana) kast 30-40€. Pole ju hullu? Diil! Kindlasti odavam kui hakata kasti parandusega möllama. Viimane ma ei tea kas üldse võimalik olekski. Pealegi vedas veel sellega, et pakkuja tõi kauba ise kohale. Need autofanaatikud on natuke isemoodi.

Ja nüüd siis vigast toodet asendama:

  • Profülaktiliselt vaja kastil vahetada kõik tihendid (4tk). Sa ei taha ju riskida, et pead kogu seda tööd laiskuse pärast varsti jälle ette võtma.
  • Uus õli käigukasti.
  • Vana käigukast maha (töötund tiksub)
  • Ohoo, sidur on ka minekuäärel (mahavõtmine tiksub ja uus komplekt maksab)
  • kast külge (ja oi kus töötundi tiksub!)

Niisiis, lisakulu omajagu. Kes natuke teemat valdab, ütleks et isegi hästi läinud! Mahavõtmisel oleks võinud veel palju üllatusi välja tulla. Näiteks ka sellel juhul selgus, et peale kasti vahetust (sealt saab ka spidomeeter oma tarkuse) näidatakse kiirust miskipärast niimoodi:

Ei taha öelda nagu töökojad meelega keeraks asju juurde, et klienti “kottida”. Tehnika ongi selline. Hea, kui sul on usaldusväärne koht, kes oskab õigetele asjadele tähelepanu pöörata. Asjalik “perearst” võiks igal autoomanikul oma plekihunnikule olemas olla. Moraal on tegelikult see, et näiteks autot ostes või seda mistahes põhjusel hinnates on igal veal ja hädal oma hind. Hädad on omavahel ka seotud ning kõikidele nende jupikeste  enda hinnale kuluvad sinna ka töötunnid. Auto pidamine pole mitte kunagi soodne.

Mida tähendavad rehvide ja velgede mõõdud ning millist peaks valima?


Peagi rehvivahetuse hooaeg algamas. Võiks uurima hakata igasugu rehviteste, et mida tulevaks hooajaks autole alla kruvida. Kes vähegi viitsib, võibki seda teha, sest päris sõiduomadustelt on rehvidel ja rehvidel tohutud vahed. Üheselt mõistetavam aga see, millistes mõõtudes rehvid ja veljed peaksid autol all üldse olema.

Laias laastus saavad rehvid ja veljed olla kas head, ägedad või sobivad. Esimesse kategooriasse on asja neil, kes väga täpselt teavad ja tunnetavad teemat. Teist väga ei kommenteeriks. Kui tänaval tavaliiklemisest rääkimisega piirduda, siis peaks jälgima mõõtude puhul seda, et need vastaksid nõuetele ja/või soovitustele. Mis aga on õiged mõõdud ja miks nende jälgimine oluline on? Oluline eelkõige, et need oleksid ikka tehnoülevaatusel pädevad (kuuldavasti ei saa autot valede velje/rehvimõõtudega enam isegi arvele võtta) ning ei peaks pead murdma selle üle, millised mõõdud valida kui näiteks e-poset peaks rehve tahtma.

Valdavalt leiab oma autole sobivate rehvide info Maanteameti eteeninduse kodulehelt, kuhu saab sisestada oma auto reg numbri ning üldandmetest vaadata, millised rehvimõõdud on õiged.

moodud

Nagu näha on ette antud nõuded rehvimõõtudele, velgede valik hakkab sõltuma sellest, mis mõõdus rehve kasutada saab. Pildioleval on kasutada kahes erimõõdus rehve, paljudel on vaid üks mõõt ja eriti õnnelikel autoomanikel pole mõõte ette kirjutatud vaid saavad ise vabalt valida. Osadel ka täpselt ära näidatud, mis mõõdus talve- ja mis mõõdus suverehvid.

Rehvi puhul olulisemad numbrid on (vasakult alustades):

  • Rehvi laius (175 ja 195) millimeetrites. uuematel sõiduautodel enam ammu nii kitsaid rehve ette ei kirjutata, ehki talverehvide puhul tahaks vahel kitsamaid kasutada kui ette nähtud.
  • Rehvi suhteline kõrgus (70 ja 60) protsentides rehvi laiusest.
  • Rehvi sisemõõt (velje välismõõt 14) tollides.
  • Koormus ja kiirusindeksid. Need numbrid ja väärtused ei pea olema täpselt samad, kuid vähemalt sama suured kui ette antud. Raskemate ja võimsamate autode puhul ei tasu nende väärtust alahinnata!

Esimese kolme parameetri abil saab enamus rehvipoodides oma rehvid kätte. Kiirus- ja koormusindeksite puhul ei ole rehvimüüjad otsingukvaliteedile tähelepanu eriti pööranud. Mõned lasevad küll nende järgi otsida, kuid otsivad siis vastavalt täpset väärtust, mitte kui vähimat. Nii jääb valikust hulga rehve nägemata. Ehk siis vihje ka rehvide e-ärikatele.

Kui nüüd mis iganes põhjusel on lisaks rehvidele ka uusi velgi autole alla vaja, peab teadma ja aru saama veel mitmetest numbritest. Jällegi nagu rehvide puhul, on ka velgi häid, ägedaid ja õiges mõõdus. Need omadused võivad muidugi ka kattuda aga ei pruugi alati seda teha.

Kui nüüd järele vaadatud sobivate rehvide jaoks velgi vaja, siis peab arvestama nii rehvi mõõtudega kui ka sellega, kuidas velg konkreetsele autole kinnitub.

Rehvidega sobimiseks peab veljel jälgima:

Näites 175 mm rehvi jaoks sobivad 5-6″ laiusega veljed. 195 mm rehvidele aga 5,5-7″ veljed. Seega 5,5 kuni 6″ veljed sobivad mõlemile rehvilaiusele.

mc9brzs

Nüüd kui rehv ja velg juba sobituvad, peaks edasi vaatama, kuidas velg kinnitub auto külge mõõtude mõttes. Kinnitusi iseloomustavad ja peavad täpselt klappima:

  • Veljepoltide arv (konkreetsel juhul 4)
  • Veljepoltide kaugused (konkreetsel juhul 108mm)
  • Keskava diameeter (velje keskosas olev ava, millega ratas sobitatakse tsentreerituna täpselt paigale). millimeetrites. Loomulikult saab ju kinnitada ka velje, mille ava on suurem kui autol olev keskava, kuid siis peaks kindlasti kasutama tsentreerimisrõngaid mis keskava ilusasti jälle ära tihendavad ja paika sobitavad. Paljude arvates ei ole see oluline. Väiksema avaga velge suurema kinnituse otsa muidugi paigutada ei saa.

Nende eelduslikke numbrite abil saab rehvi veljele, valmis ratta alla ja sõita ilma, et ülevaatusega pahuksisse satuks. Eraldi tooks välja veel mõne parameetri velgede puhul: offset (ET arv). See näitab, kui palju velje kinnituskoht on eemal velje geomeetrilisest tsentrist. Mida suurem see arv on, seda rohkem liigub velg sissepoole ja vastupidi. Tänavaautodel on see arv positiivse väärtusega ja alati nullist suurem. Offseti väärtus on sõltuvuses ka veidi velje laiusest. Väiksemate offseti numbritega velg ulatub kerest järjest kaugemale. St tuleb jälgida, et ratas ei hakkaks vastu auto tiivaäärt käima või vastupidi, rattaid välja keerates koopa sisemust kraapima.
Lisaks tasuks tähele panna ka, et velgede poldipesade sügavused võivad olla erinevad. Paksema põhjaga “valuvelg” vajab ka pikemat kinnituspolti kui teha plekkvelg.

Edu rehvide ja velgede valikul!

Autohaige argipäev ehk kuidas ma Audit kilomeetreid taas lugema panin.


Mõned päevad tagasi tankisin paagi täis. Kütust. Autosse. Tanklast välja sõites vajutasin tripmeetri nulli, et imetleda kui kõva “ökopill” pea 30 aastat vana kaheliitrine on. Pärast seda liigitust aga ei kerinud edasi ei läbi-, lõbu-, läbusõidumeetrid, tripmeetri numbritest rääkimata. Põgus googeldamine näitab, et see on sellistel liikurtitel tüüpviga – plastist hammasrattad surnud. Internetist saab muidugi kõike, sealhulgas isegi siledaks veerenud hammasrattakesed tellida. Aga hind 17 naela paneb pingutama, et asja edasi uurida.
Teades järelturu tervete näidikupaneelide hinda (mille paigaldus seisneb kahe juhtme ühendamises), tundus terve paneeli vahetus hea mõte, sest hulga peenmehaanika tööd jääb tegemata ja tubane õhk sõimusõnadega sisustamata. Sain siis järelturu omi niisama kui ka sümboolse hinnaga. Proovisin üht, proovisin teist, mitte ühelgi odomeeter ei tööta.
Tõmmanud teema foorumis üles, sain ka kinnitust selle kohta mida kahtlustasin – tripmeetri nullimist ei tohiks mingil juhul liikumise pealt teha. Nii need rattad läksid ja nii on need läinud ilmaselt ka kõigil teistel neil paneelidel, mida katsetasin.
Peas nüüd muidugi vaim valmis kuidas õhtu luubi, peenikeste kruvikeerajate ja muu pudina seltsis möödub. Kui aga äkke helistatakse ja küsitakse kas ei tahaks ühte siiski veel proovida? Noh tervet kaadervärki ma mõtlen. Mis ma teen, mis ma teen? Kas tõesti paneks veelkord sama reha otsa? Pakkuja kinnitas, et viimati kõik toimis vinksvonks. Kuna oli veidi kiire, siis läksin kahmasin ka selle ligi, parima kaubandusliku välimusega eelmistest. Kusjuures kõige suurema, liigi poolemillise läbisõiduga. Tehti ikka omal ajal autosid! Poole tee peal kloppisin senist spidokat  mis pidi väljavahetamisele minema, et äkke noh hakkab midagi tegema. Hakkaski! Kilomeetrid hakkasid lugema… Sellegipoolest tuli see ära vahetada, kuna sellist ehku peale jama ju vaja ei ole. Uuel isendil tõepoolest kõik näidikud, hoiatustuled ja mõõdikud töötasid! Kuni saabus augustiõhtu pimedus ja avastasin, et selle taustavalgus ei toimi. See oli siis juba neljas tükk…

Õigustatult võiks küsida, et milleks sellise asjaga tegeleda? Kes koob, tikib, loeb raamatud, spordib või putitab. Igaühele on midagi ja peaasi et endale meeldib. Teised ei peagi aru saama 🙂

Lisatud: Mitme paneeli erinevate juppide peale sai üks toimiv isend lõpuks kokku. Kuid õhus veel küsimus: kuidas läbisõidu numbrinäit adekvaatseks kerida?