Tere uuendused igamehe autospordis


Kokkuvõte kohe algusesse ära. Ei pea need aega raiskama, keda see ei huvita – rallikrossiradade võistlussarjade muudatused on nagu haldusreform – need olid vajalikud aga ilmselt saanuks ka paremini.

Mõned päevad tagasi imbus Facebooki veidi seda infot, millest rallihuvilistele oli juba natuke varem ka räägitud. Kõigepealt siis sellest, mida varem räägiti.
Rallikrossi radadel toimuvatel rahvaspordi võistlustel on samadel radadel võistlusi korraldavad jõud (Tarvastu Karikas, Piiroja Karikas ja Võrumaa karikasarjad) plaaninud üheskoos muudatusi: tuleb üle kõigi sarjade võistlusarvestus, tulevad monorehvid ja sigullimeestele (kahjuks seni mitte naistele) ühtsed tehnilised tingimused.

Tuli teade kahe viimase kohta.

Rehvireeglid. Või võiks isegi öelda, et üks reegel. Kasutada saab kõigis neis sarjades kindlat rehimudelit (suverehve 2 mudelit ja talverehve 1 mudel) kindla edasimüüja kaupa. Kuna sõnum põhimõtteliselt nii napp oligi, siis saab võtta selle vabaduse, et oletada ise. Vajaduse rehvireegleid karmistada on tinginud ilmselt sõitjad ise. Senised juhendid lubasid suverehvide puhul kasutada praktiliselt kõiki tänavalegaalseid rehve, va võistlusspordiks mõelduid. Ja muidugi ilmus ikka välja tegelasi, kes vedasid krt teab kuskohast välja tänavarehve, mille omadused, muster jms oli ikka üle piiri. Kuna raske oli kohtunikel vaielda ja jaurata sellises olukorras, siis ilmselt just seetõttu nüüdsest ka selline piirav otsus. Kusjuures EAL rahvaprindi ja rahvaralli tingimused läksid sama probleemi lahendama risti vastupidi – lubati kasutama hakata ka võistlusrehve. Kuna krossirajad ei saa sellist rajalõhkumist lubada, on ette kirjutatud kitsas whitelist põhimõte ka arusaadav.

Nokian_Hakkapeliitta_8_SUV

Kes sebis juba varakult omale sellised kuulsad Hakkepelittad, peab need nüüd siin sarjades kuuri alla jätma

Esialgne tagasiside võistlejatelt oli ka aimatav: miks nii järsk piirang, miks ei ole antud üleminekuks rohkem aega (mõni mees oli just hiljuti ostnud talvehooajaks rehvid juba valmis) ja miks mängitakse see ühe rehvimüüja kasuks. Pidavat olema ennekuulmatu, kuid minuteada vähemal Eesti meistrivõistluste sarjas on rehvivalik samuti ühe edasimüüjaga piiratud. Seega, midagi päris uut ei ole. Mõned ähvardavad sellisel kujul asjast loobuda aga eks tibusid loetakse sügisel. Järgmisel.

Sigullide surm. Seni on olnud suht traditsiooniks siin maailmanurgas, et nõukaaegsed masinad saavad omaette arvestusklassi. Seda nii traditsioonide kui ka tehnilise võimekuse pärast. Kolm sarja pidid oma senised tingimused neile masinatele kuidagi ühtlustama ja tekkiski selline kompromisslahendus. Võib ju vaielda, kas sigullid peaks 100% ehedad olema või võivad ka muid vigureid kasutada. Näiteks mingi karburaatorite teema veeretamine – kui juba nõutakse algset sisselaske kollektorit, no las siis mehed ehitavad sinna ette kasvõi sissepritseid… ühele sobib, teisele mitte.
Kurdetakse, et eheda siksi sarja enam pole. Ma pakun, et ei hakkagi olema. Aeg on ümber saamas. Vähemalt 30 aastat vana plekk, mis juba tehasest tulles roostetas, ei ole enam selline, et sinna peale enam väga palju uusi masinaid rallitamiseks ehitataks. Lihtsalt aeg on käes. Selline julge ennustus.

WP_20150821_005

LADAdega mässamine on vahva. Kuid kui kaua veel kestavad ja kas on ka uusi tulijaid?

Kõigi nende tuliste teemade varju jäi aga sportlik küsimus, kuidas hakkab käima nüüd panemine arvestuses, mis töötab üle kõigi kolme sarja? Kes seda asja koordineerib, infi jagab ja otsuseid langetab? Uuendused on ikka põnevad 🙂

Diferentsiaalilukustus, kuidas puutub siia LSD ja mis sellega peale hakata?


Vahel tuleb jutuajamistest autosõprade juures välja, et selle justkui veidi tühise vidina (mis on igal autol olemas) ümber käivad arutelud, kus mõistetest ei saada päris üheselt aru. Prooviks siis selgust tuua või õigemini välja öelda seda, kuidas mina sellest aru saan.

Diferentsiaali defineerimiseks ega kirjeldamiseks ei ütle rohkemat, kui et see on kõikidel sõiduautodel veosildadel selleks, et ühel ja samal teljel liikuvad rattad saaksid pöörelda erineva kiirusega (näiteks kurvides). Muidu murduks veoteljed varsti juppeks ja muud sada häda. Olen ükskord parklas näinud manööverdamas nö keevitatud ehk mittediferentsiaaliga autot. Uskuge, iga võhik saab aru, et midagi on sellise autoga mäda 🙂
Ja nüüd asja juurde ja loetlen üles põhilised diferentsiaalide (edaspidi diffrite) lahendused:

Tavaline, ehk lahtine differ. See ongi kõige levinum lahendus, mis laseb täiesti vabalt mõlemil veotelje rattal erinevas suunas veereda. Ehk olete rehvivahetusel ülestõstetud auto puhul näinud – üht ratast ringi ajades käib vastasratas vastassuunaliselt. Differ teeb tööd. See on kõige odavam, töökindlam ja lihtsam lahendus. Tavaliikluses, kus sõidumõnuks piisab autoraadiost Taukari kuulamisest, ongi see kõige parem lahendus. Puudused hakkavad välja tulema raskemates teeoludes ja nõudlikumal sõidul. Kaherattaveoline auto ei ole tegelikult kaheratta veoga. Üks ratas veab ülejäänut kolme. Kumb seda veoteljel parasjagu teeb, otsustab lahtine differ.

Piiratud läbilaskega differ, ehk LSD. See on minu vägivaldne tõlge limited slip diferential mõistest. Siin rakendatakse veojõudu mõlemile veorattale ühes suunas, kuid teatud koormuse juures lastakse ratastel ikkagi differ nö läbi murda ja erineva kiirusega pöörelda. Seda on realiseeritud erinevate tehniliste lahendustega ning sellest tulenevalt on ka nende omadused erinevad.

  • Torsen, ehk kruvidiffer. Kõik geniaalane on lihtne. Selle lahenduse puhul antakse veojõud mõlemile rattale, kuid vajadusel lastakse kiiremal rattal nö eest ära veereda. On pea sama kulumiskindel lahendus, kui lahtine differ ning seetõttu ka tänavaautode juures kõige rohkem sõpru leidnud. Otsesõidul keerleb see sillas sarnaselt avatud diffrile ringi monoliitse tükina.
  • Ketasdiffrid, ketaslukud. See teine pole täpne termin, kuid laialt kasutusel. See leiab kasutust juba nõudlikemal võistlusautodel, kuna on nö veel kangemad. Järele antakse siduri tööpõhimõttel vaid suurematel koormustel.
  • Viskodiffer. Vähem kasutuses, kuid samamoodi väga tavasõidukõlbulik lahendus. Selle käitumine aga hoopis erinev. Differ on põhimõtteliselt lahti, kuid veojõudu suurendatakse vabal rattal siis, kui vedavate rataste kiirused väga erinevaks lähevad. St abiks näiteks kui auto jääb kuhugi kinni.

Kindlasti on veel mõned vaimukad lahendused, EDL-d ja värgid, kuid neid ei oska väga kommnteerida. Kui see LSD differ nii äge asi on, siis miks neid juba kohe autodele ei paigaldata? Mõnel juhul isegi paigaldatakse, kuid valdavalt mitte. Oskan oletada vaid mõnda põhjust: suurendab auto hinda, seab juhile veidi kõrgemad autosõidu valdamise nõudmised, mõjutab autode üle- ja alajuhitavust, pidev rooli “kiskumine” jms.

Lukustatavad diffrid. Need on juba natuke erilisemate autode ja väga teadliku kasutuse jaoks. Põhimõtteliselt saab sellisel juhul diffri lülitada kas lahtiseks või täitsa lukku. Näiteks suurema maastikuvõimega autode puhul juhuks, kui kinni jäädakse vms.

Kinnised, ehk mittediffrid. Süsteem, kus põhimõtteliselt vedava silla rattad on omavahel üldse jäigalt ühendatud. Kuuldavasti kasutusel näiteks driftispordi juures. Ehk siit ka vihje, kuidas diffrilukk juhitavust muudab…

Kui ma siin nüüd mingi korraliku eksimusega maha sain või jätsin midagi väga olulist mainimata, antagu teada.

Rallitama? Millise autoga ja kus?


Ühel õhtul Tartus nägin ise – keegi naine keeras oma tagaveolise autoga parklast Vaksali tänavale. Õhk oli õues jahedaks tõmbunud ja tee oli jääs. Piloot andis täiega gaasi mingil põhjusel peale, muidugi läks masin külglibisemisega edasi drifti. Vägev? Oh ei. Järgmisena lahutas siduri ja lõi liikumise pealt sisse tagurpidi käigu ja jälle tuld! Auto hoog rauges aga ikka liikus edasi tagarattaid tagurpidi ringi ajades. Oli õnne, et seekord oli tee libe…. Ehk rahvas harjutaks natuke autosõitu oma lihasmällu enne kui teedele möllama tulete?

Aga ühes autofoorumis tõstatus umbes selline küsimus ühe foorumikasutaja klaviatuuri läbi: “… mis ralli alla siis saab kandideerida kui nõuetele vastav puur olemas on . Äkki keegi aitab? :D infot :D…”. Ehk siis ongi mitmete nende jaoks, kes kuskil hinge- või ajusopis on mõelnud autospordiga tegelema hakata küsimus(ed): Kuidas saada võistlusele? Millise autoga? Mis tingimused peavad olema täidetud? jnejnejne. Kui pole head tuttavat kes küsijat õige kohani juhataks siis võibki nii jääda, et hea asi ja plaan jääb teostamata. Proovin omal asjatundmatul moel seda viga osaliselt (sest kõiki võimalusi ei oska mina lahti kirjutada) parandada ja teha mingisugusegi teejuhi eelkõige siis rahvaspordi tasemeni, sest pärisspordist ma suurt midagi ei tea ja tee sinna käib niiehknaa enamasti läbi noorte- ja rahvaspordi.

Põlluralli pilt aadressilt: http://shutter-lag-cnn.blogspot.com.ee/2006/11/sierrari.html

Põllu-, pulli- ja külarallid. Esimese asjana klaariks ära ralli mõiste ja rõhutaks, et see on tegelikult üks ja spetsiifiline formaat mitmetest autospordi aladest. Aga alguse termin juhatab ise – tegu siis sellise ettevõtmisega, kus istud mille iganes rooli ja lähed sõbra või kodupõllule kihutama. Ei sea mitte mingeid tingimusi ega reegleid. Tundub lihtne? Nii ongi. Samas ei kiida ma sellist kuidagi takka ja pigem laidaks maha, selline formaat ei tohiks saada oma autospordi eesmärgiks. Ehki mis seal salata, ilmselt sealt just ongi hoo ja huvi sisse saanud nii mõnigi harrastus ja ehk pärissportlanegi.

ZebraCUP ekraanipilt aadressilt: https://www.youtube.com/channel/UCeE6qCZV-LI1utvdiRB15ew

Mudilastele. See on koht, mis teeb ehk natuke samas. Olgem ausad, et ei ole kohti kus lasta lastel niisama lihtsalt harjutada autosõitu. Mida varem nad rooli pihku saavad, seda kergem on neil hiljem autoroolis. Nad on kõik uskumatult andekad ja võtavad kõik võtted kohe kuidagi iseenesest omaks. Kui olete siiski leidnud koha kus illegaalselt segamatult toimetada saab siis on laste jaoks olemas ka võistlused. Peale kardiradade (lubage neile vahest seda kui neil vähegi huvi) on olemas lausa eraldi võistlussari mägi-eestis zebraCUP näol. Paljud ei too oma lapsi siia kuna “ta pole üldse sõitnud”. Tulge ja vaadake ise – siin ongi paljud lapsed samamoodi ilma rooli varem katsumata tulnud. Nende jaoks on suur asi, et saavad kohe teistega võistelda ja auhindu on seni vist ka jagatud kõigile. Põhimõtteliselt kui mudilane juba osavam siis saab ta ju ka põllurallitada ja tegelikult ka juba “krõbedamatel” võistlustel osaleda, nendest natuke hiljem. Mingis mõttes on eelpool reklaamitud mudilaste võistlussari ka omamoodi põlluralli, kuna siinsed reeglistikud ja nõuded on kõik korraldaja enda kehtsestatud. Siiski selle suure erinevusega, et kinni peetakse kõigist olulistest turvaaspektidest.

Jääraja võistlused. Enne järgmisi formaate veel kõige vabameelsem klass, kuid nagu teada, pakuvad meie talved seda näpuotsaga. Sõidetakse nii põllujääradadel, autoteede jääl, kui ka võimalusel (parim asi üldse) veekogu jääl. Harva seatakse siin erilisi piiranguid autodele, reeglina “möllavad” siin võimalikult kergeks ja “puhtaks löödud” masinad. Karmim on asi mõistagi nö piigivõistlusel, kus turvapuurid on siiski nõutud. Paraku pean tõedema, et olen käinud paaril ka EAL kooskõlkas üritusel, kus korraldaja on sellele ilmselt läbi sõrmede vaadanud. Mitte, et ma kade oleks ja reeglite trükimustas hingega kinni, vaid kui erandeid tehakse siis võiks need ka selgelt ja otse välja öelda. Palju on ka kodukootud radasid ja isegi võistlusi aga nagu öeldud selle eesmärgiks seadmine on nagu ta on meie talve juures.

Sprindivõistlused korssiradadel. Need jagaks esiteks omakorda kaheks: need mis korraldavad oma võistlusi Eesti Autospordi Liiduga kooskõlas ja teised kes lihtsalt teevad, ehk ka parimaid praktikaid silmas pidades, kuid nendele ma hetkel ei keskenduks, kuna seal kehtivad samuti omad reeglid mis võivad olla kus kuidas ja millal kuidas. Eelmisest aastast tooks näiteid: LaitseRallyparkBMWCup (siiski EAL kooskõlas aga mitte kalendris), Mädapea rallirada jms. Ma ei oska neid rohkem eriti välja tuua, kuna olen osalenud ainult ühel neist. EAL kalendriüritustest tooks näitena Piiroja Karikas, Võrumaa Suvekarikas, Võrumaa Talv jne. Siin tulevad ka noored mängu, kuna neil erandina on lubatud neil võistlustel kasutada co-driverit julgestuseks. Ei suutnud seejuures leida, et oleks vanuse alampiire seatud – kes saab sõita, see võib sõita. Nüüd hakkavad aga mängu tulema ka litsentsid ja tehnika. Sellised üritused eeldavad autospordi rahvalitsentse (http://autosport.ee/litsentsi-taotlemine ). Autode poolelt on siin võimalik sõita samuti põhimõtteliselt millega iganes, mis vastab antud võistluse poolt seatud tingimustele. Oma igapäevase jaarisega või puuritatud mossega. Lisaks on neil võistustel paralleelselt sprindile (eraldistart lühikesel rajal) ka krossid. Selliseid võistlusi on kalendris piisavalt palju, et oma enamus nädalavahetusi ära sisustada.

https://www.youtube.com/watch?v=byOwHX4Vb0U

Rahavaliiga autokross. Põnevuselt kindlasti suur samm võrreldes eelmistega nüüd edasi. Kuid seda rangemad piirangud, eelkõige autodele. Kindlasti EAL litsentsinõue ja nö puuriga auto nõue. Täpsemad nõuded ja juhised ikka EAL lehel ja võistluste kodulehtedel. See võiks olla juba ala mida sihtida. Samuti kalender üsna pungil nii lkui jäätunud hooajal. Samas muidugi ka veidi kulukam, kuna autod tuleb ju kohale kuidagi vedada ja krossis nad lihtsalt saavad kannatada. Loomulik jätk juba siis sportklassi krossivõistlused: superkross ja meistrivõistlused.

Rahvaralli ja rahvasprint. Jutt nüüd väga konkreetsest EAL defineeritud formaadist. Vanuse poolest on jällegi suur tegutsemisvabadus. Litsentsid on nõutavad. Toimuvad reeglina “päris” tänavatel ja teedel. Osaleda võib vaid tavaliste tänavaautodega, ehki on veel hulk täiendavaid reegleid ja piiranguid. Rahvaralli formaadiga on hetkel siiski suur madalseis, ei ole enam korraldajaid kes asja veaks ja teeks. Küll peeti osalustasusid kõrgeks ja küll süüdistati otsustajaid. Loodetavasti siiski ärkab varjusurmast ja leidub ettevõtlike ja kogemustega korraldajaid kes asja ära teevad.

Proovime eelneva tabelisse panna:

formaat sõitjad litsents nõutav auto
põllu-, pulli- ja külarallid kõik EI KÕIK
mudilastele kuni 15 EI(1) spets(2)
jäärada kõik JAH/EI(3) KÕIK
spint rajal(4) kõik JAH KÕIK
kross kõik JAH PUUR
rahvaralli ja sprint kõik JAH ÜVA(5)

(1) – ZebraCUP osalejatel ei tohi varasemalt isegi olnud olla litsentsi.
(2) – reeglina on autod korraldaja poolt ja hinna sees.
(3) – võib olla võisltusi kus saavad sõita nii litsentsiga kui ilma.
(4) – Reeglina kinnised krossirajad.
(5) – Ainult ülevaatus kõlbulik auto.