Kui palju auto tegelikult maksab?


Vahel ikka nii tuttavamas ringis või ka internetis kuuleb ja näeb väikesi vaidlusi sel teemal, kelle autopidamine kui odav või kulukas on. Küll olevat uue pidamine soodsam kui vana, küll bemmi pidamine kallim kui Dacia. Kui aga jutt numbriteni jõuab, kipuvad arutelud kiirelt kaduma nagu viimane kütuseliiter paagist. Või näiteks: üks mu kunagine kolleeg (kes põhiliselt ainult kodulinna piires ringi liikus) avaldas hoopis arvamust, et vähemalt tema on põhjalikud arvutused teinud ja pole kahtlust – taksosõit olevat temal odavam.

Tegelikult, kui paljud meist ikka teavad, mida neljarattalise pidamine tema rahakotile tegelikult tähendab? Kindlasti on üksikuid usinaid, kes on iga liigutuse kuhugi ekselisse kirja pannud või mis iganes moel talletanud. Nõuab väga suurt järjekindlust ja püsivust, et sel lõpuks ka mingi mõte oleks. Kõik see jääb enamasti muidugi ka kulutaja enda teada. Kindlasti on tehtud ja avaldatud ka mingeid suuremaid nö testitulemusi, mille otsa mina sattunud ei ole. Olin siiamaani ka ise usin kulude ekselisse toksija. Teised rahvarallitamise huvilised panid seda mulle üsna pahaks, sest nii ei olevat võimalik rallitamise peale kulutada kui reaalsed numbrid mis sellele kuluvad, niimoodi otse silme ees oleks. Neil on ka ilmselt õigus, sest rallitajat pole minust juba enam ammu olnud…

Ükspäev ühes netifoorumis märkasin ühe kasutaja allkirja juures ikoonikest jutu ja numbriga, kui palju tema auto kütet kulutab. Miks keegi sellise allkirja on teinud? Hiirega peale liikudes nägin, et see viitab ühele huvitavale netinurgale…

Spritmonitor.de on põgusal ja üldistaval kirjeldamisel autokulude haldamise teenus. Võiks muidugi kohe öelda, et kes ikka viitsib sinna numbreid kanda, kuid! Seal on kulude sissekandmine väga lihtsaks tehtud ja ülejäänu teeb juba portaal ise. Andmete sissekandmiseks ei pea tänapäevale kohaselt enam arvutis veebilehte avama, vaid saab ka kohe näiteks peale tankimist nutirakenduses odomeetri näidu ja tangitud koguse sisse toksida. Pole ju palju vaeva? Ja nii ka kõik muud kulud, kasvõi lõhnakuuskedeni välja. Kusjuures äpp on saadaval isegi Windows telefonidele (Kahju muidugi, et hea telefoniplatvorm meie turult ära koristati….).

Autoga seotud kuludel on ette antud igasugu klassifikaatorid, et oleks hiljem lihtsam vaadata, kui palju kulus remontidele, kui palju tuuningutele, kui palju õlidele jne. Kui nüüd jutu alguses olevad tõekuulutajad paneks täna seal portaalis oma autod joonele, võiks näiteks aasta pärast juba päris konkreetseid ja huvitavaid vahekokkuvõtteid teha. Ainult, et kas siis enam julgeid sõnavõtjaid on…
Seniste kasutajate abil on sinna tekkinud ka edetabeleid: https://www.spritmonitor.de/en/evaluation/economic_models.html

Pilt räägibki ikka rohkem, tegin siia näidisandmed (kütusekulu pole veel jõudnud sisse kanda): https://www.spritmonitor.de/en/detail/860827.html

 

Milline on rallitaja võistluspäev?


  • “Mees oli laupäeval kukelaulust kuni pimedani rallil aga kui ma lõpuprotokolli vaatan, siis on seal kirjas sõiduaeg 3×3 minutit. Kus ta tegelikult kogu selle aja oli ja millega tegeles terve päev?”
    või:
  • “Kui sinna võisltema tulla siis kuhu ma minna tohin või pean ja kuidas ma tean millal startima pean ja miks kõik nii keeruline on?”

Neile ja ehk mingitele küsimustele veel prooviks vastata läbi pildigalerii ja selgitavate juttude. Ehk siis miks ja kuidas terve see päev niimoodi õhtusse kulub.

Eeldades, et võistlusele eelnevad tegevused on tehtud (auto valmis, registreerimised internetis tehtud jne), alustaks siis hommikust pihta. Konkreetse näite puhul on tegu Piiroja Karikasarja 2017 hooaja viimase etapiga.

Juhendi järgi algab võistlus hommikul kell 8:00 registreerumise ja tehnilise kontrolliga. Selleks ajaks võiksid juba kohal olla ja oma sõiduki, kui see mingil transpordivahendil lebas, maha laadinud olla. Auto alla laotanud loomulikult ka keskkonnanõuetele vastava aluskatte ja põhimõtteliselt võiksid juba valmis olla.

IMGP0177

Autosid transporditakse kohale mitmel erineval moel. Päris paljud sõidavad ka ise omal jalal kohale.


Kui ise ja varustus kohal ja kõik korras, siis oledki valmis juba kella 8:00 alates võistlusele registreeruma. Oled seda muidugi juba interneti teel teinud, kuid vaja tasuda ka veel osavõtumaks ja anda allkirjad kuhu vaja. Mingil põhjusel ei soovita erinevalt muudest spordialadest rahvaspordi tasemel rallitamisel osavõtutasusid ette. Seega sularaha võta kaasa, võimalikult täpne ja peenike! Kaasa saad regamiselt autole paigaldamiseks osavõtunumbri ning tehnilise kontrolli lehe.


Nüüd oled juba sellest sõitude alguseni jäänud 1:45 mingi osa ära kulutanud ning lähed oma tehnilise kontrollkaardi, auto ja turvavarustusega tehnilisse kontrolli. Reeglina ei pea ei registreerumise ega tehnokontrolli ja muid kohti kaugelt otsima, vaid asuvad ikka kogu üritusega kobaras. Tehniline kontroll vaatab üle su auto vastavalt sellele, mis juhendis nõutud aga võib-olla ka pöörab tähelepanu ka muudele, eelkõige turvaaspektidele. Kui on etteheiteid, võidakse need paluda kõrvaldada, teadmiseks võtta või hoopis tulla järgmine kord ja uuesti proovida. Kui aga kõik oli edukas, võid auto platsile oma katte peale tagasi toimetada.


Selle 1:45 sisse soovitan väga mahutada ka rajaga tutvumine. Enamasti võimaldatakse seda jalgsi või jalgrattaga läbi sõites. Jah, kohe päris rajal. Saad tutvuda katte ja rajakujuga. Eriti on see oluline kui esimest korda konkreetsel rajal. Aga ka vanadele kaladele võib olla korraldaja üles seadnud vimkasid lisatakistuste näol. Seekord olid taas sisekurvid piiratud vett silmini täis veetünnidega. Ei tasu sellist tabada!

IMGP0202


Kui nüüd veel aega jäi, võib parkimisalal ringi käia ning uurida millega konkurendid rajale on tulnud ja ehk on midagi kasulik meelde jätta. Muide rallitajad on väga sõbralikud ja lahked, veidi vist ka edevad ja tutvuvad kõik hea meelega ning räägivad lahkelt oma tegemistest ja kogemustest. Aga ära lase hajutada ajataju pika ja asjaliku jutu peale ära, sest koosoleku algusega väga venitada ei taheta. Ametlikul koosolekul räägib enamasti võistluse juht kõikidest olulistest asjadest: kuidas startimine, kuidas vaidlused, kus olla tähelepanelik jnejne. Alati on midagi uut ka vanadele olijatele siin kuulata!


Kui kõik jutt ära kuulatud, (eeldusel, et tulid osalema sprindis) võid minna vähemalt selle võistluse puhul nüüd hoopis pealtvaatajate tribüünile ja vaadata kuidas tehakse ära üks voor ühisstatri, ehk rallikrossi. On vaatemängu mõttes ilmselt üks nauditavamaid autospordi formaate üldse. Kui olid koosolekul tähelepanelik, siis tead millal krossitajad lõpetama hakkavad. Ja nüüd sõltub veidi sellest, mis masinaklassis osaleda soovid. Kui noorte arevstuses, siis võiks juba peale krossitajate lõpetamist stardikoridori lähedal olla. Osadel võistlustel on startimine rangelt numbrite alusel. Siin konkreetselt pead jälgima, et stardiksid õiges grupis. Näiteks neliveomehena ei tasu naiste stardigruppi varakult trügima minna. Mis grupid ja mis järjekorras, seda räägiti kindlasti koosolekul aga võis olla kirjas ka juba juhendis. Siinjuures NB! koosolek on kohustuslik kõigile, sest siin võidakse võistlejatega koos isegi juhendis sätestatut ümber otsustada. Oma viga kui kohal polnud ja ei kuulanud.

imgp0358.jpg


Sinu stardi ajaks on kell saanud ilmselt juba vähemalt 11. Kui palju on möödas ärkamisest (nädalavahetusel muide) ja sa pole ikka veel rajale saanud?! See on ka hetk, milleni on enamus normaalse närvisüsteemiga osalejatel ka ikka omajagu võistlusärevust sees. Kaob see üldiselt pärast esimese vooru starditulesid. Stardijärjekorras ei tasu muretseda selle pärast, kas olen rajal liiga aegalne või kiire ja et äkki jään kellelegi ette vms. Korraldajad on juba kogenud ja saadavad rajale juba sellises järjekorras ja vahedega, et nö selgasõitmisi ei juhtu. Kui juhtub, siis juhiseid jagati koosolekul. Tee oma sõit ära ja pargi auto oma kattele.


Kui oled edukalt oma 3 minutit sõiduga maha saanud, siis mine platsile autot üle vaatama. Alati tasub kontrollida KOHE auto tehniline seis üle – rehvirõhud, rattapoldid, lahtised esemed jnejne. Kui vaja, siis tuleb puudused kohe ka kõrvaldada. Nüüd on ju pea üle tunnine ajavaru, mille jooksul seda kõike teha. Sinu järgmise vooru stardini on järgmine poolteisttundi ajavaru. Lisaks saab jälle kaasa elada krossitajate sõiduvoorudele, suhelda teiste omasugustega või isegi kõhtu täita! Söögipoolist võimaldatakse pea igal võistlusel. Mõnelpool niisugused, teiselpool naasugused toiduvalikud. Mingi varu jooki ja näksimist võiks siiski omal ka kaasas olla sest mine tea….


Antud võistluse puhul peaks sõidud läbi saama umbes 16:00 paiku ja siis teeb korraldaja kõik selleks, et tulemused võimalikult kiirelt kokku saaks löödud ja saaks autasude jagamisega alustada. Isegi kui ei saanud oma tulemusega poodiumile, ei peaks minema kiirustama minu meelest vähemalt kahel põhjusel: olla lugupidav nende suhtes, kes raske vaevaga oma poodiumi välja teenisid ning tihtipeale jagatakse ka loosi- ja lohutusauhindu. Jällegi: iial ei tea!

Kui see pidulik osa ka läbi ja autod ja asjad kokku pakitud, saad kodu poole liikuma hakata. Ja nii see päev läks, saad isegi aru, et ilma niisama ootamata või veel enam – millegi muuga tegelemata. Täis mootorivingu, elamust, pabinat ja adrekat!

Eesti Karikavõistlus jäärajasõidus 2016 I etapp Rannaküla


Küll on õiged talveilmad teinud heameelt kõigile talispordiga tegelejatele, olgu need siis suusatajad, jääauguujujad või koguni jäärajarallitajad. Viimases formaadis üritusi on saabunud kalendrisse koos arvestatavate talveilmadega päris palju, vaata et kalender raskuse all ikka seinal püsiks. Kuna kõigega tegeleda ei jõua mitmel põhjusel, tuleb teha valik. Kõigi muude toredata võistluste kõrvalt valisin mina välja pealkirjas mainitu,  mis koosneb neljast võistlusest, mida on ju täiesti piisavalt.

Rannaküla jääd sai vähe varem luuramas käidud. Polnud varem enne seda aga kunagi järvejääl sõitnud. Tookord rahulikult harjutades hakkas mingi rütm ja tunne juba keresse tulema. Seetõttu ootasin võistlemise võimalust juba vägagi. Noh et ikka näha kuidas on edenemine teistega võrreldes. Muidugi natuke juba rallitamisest tean. Muuhulgas ka seda, et osad tegelased ongi veendunud jäärajahundid ja just selleks seadistatud neljarattalistega. Ja kõik nad on kohal.

WP_20160116_001

Auto võistluspäeva hommikul

Seekord oli võistlemises ka selline erinevus, et jagasin oma autot rallikrossi ässa Georgiga. Väänasime alla rehvid mis tema arvates olid jääl paremad kui minu peipsitagused “kontid”. Treeningute ajal ei tundunud viimastel suurt midagi häda olevat. Rajale.  Kui palju kordi tundus jää libedam kui treeningute ajal! Vähe sellest, rada oli tehtud väga oluliselt tehnilisemaks. Eelmisest korrast meelest sõiduga ei olnud mitte midagi pistmist. Niisama kulgeda ei tahtnud ja no ikka üritasin kohe esimesel katsel. Ja hange mina üritasin. Ja siis üritati mind sealt välja saada. Viimases oldi muidugi edukamad kui mina oma finishisse jõudmises. Esimese vooru aeg koos hanges jahtumisega: lõpmatu.

WP_20160116_002

Georg oma võimalust ootamas

Teises voorus sellist jama lubada ei tahtnud ja otsustasin et kasvõi kulgen selle läbi. Kulgesin ennast tagant poolt kolmandaks. Tulemuse mõttes – mõttetus. Kolmandas voorus kruvisime esisillale peipsitagused uuesti prooviks alla, millega Georg võttis muidugi suure riski, sest tema oli noorte arvestuses ikkagi poodiumi nõudja. Riskimine olekski ennast raskelt kätte maksnud, sest tema aeg tuli nigelam. Ise võtsin omast arust kolmandas voorus veidi võrreldes eelmisega hoogu juurde, kuid aeg oli sekundites sama. St tõepoolest rehv nendes oludes ei toiminud.

Kokkuvõttes oligi selline sõidupäev mida varasemast ei mäleta, ei minekut ei midagi ja kõige selle peale ka muidugi tuju. Kuidas teised spordiharrastajad neid hetki kutsuvad ja nendesse suhtuvad?

 

Võrumaa Suvekarikas 2015, III etapp, Misso


Tegelikult juba pea üle nädala tagasi sai sigullid taas suurde furgooni lükatud ja Missosse autokrossi rajale kihutama saadetud. Ise muidugi ka kaasas. Nii suurejooneline transpordilahendus tekitab rahvaspordi seas ikka veel elevust. Näiteks oli kellelgi ketaslõikurit vaja, tuli seda meie käest küsima, sest sellise transpordiga tulijatel on ilmselt ju kõik olemas. No ei olnud. Sugugi vähem elevust ei olnud, kui pärast spordiüritust autosid peale ajama hakkasime. Puiduprussidest kaldteed. Täpselt rattalaiuselt. Veidi eemalt hoogu, et ratas prussi peal ringi ei hakkaks käima. Peaaegu peal kui jõnksakas käis. Pidur põhja ja nii sinna autoga poolde vinna jäin, sest üks pruss oli ennast külili keeranud ja ratta alt peaaegu kadunud. Esiots furgoonis, ülejäänud auto ebamääraselt ripakil. Rahvas kogus auto ümber ennast esimesest ehmatusest. Mina kõik see aeg roolist kramplikult kinni ja jalg täie jõuga piduril. Otsustati proovida. Kõikseemees lükkas autot tagant jõuga ja mina andsin gaasi. Sai ikka lõpuks peale. Eks see ole üks neist põhjustest miks naiste keskmine eluiga on meeste omast pikem.

IMGP6121

Aga nüüd sõitma. Rada tuttav ja meeldis kohe juba eelmisest korrast. Kasutasin võimalust ja jagasin autot noortearvestuse rallikrossi ässale. Krossi ta sellega seekord muidugi ei sõitnud, sprinti küll. Naljatasime, et Georg on nagu Stig, kes paneb tavalisi autosid oma oskustega võistlusrajal proovile. Nagu auto kohta tehnokontrollis ja hiljem ürituse ametlikus järelekajas öeldi: “….ja nii mõnelgi Sprindi klassi sõitjal oli istumise all tavapärane koju-tööle liikumisvahend.” See käis ilmselgelt meie kohta, sest ülejäänud seltskond on rajal ikka selleks ehitatud pillidega.

IMGP6052

Spetsiaaltuuningu puudumine aga ei takistanud Georgil noortearvestuses täiesti keskpärane tulemus välja sõita. See näitab omakorda, et suurem osa kiirusest on istme ja roolivahelise tihendi taga kinni. Esimeselt katselt maha tulles nägin eemalt, et esiratastest ühe rehv on veidi järgi andnud. Eks see ole ikka korraliku vajutamise tulemus, rehv keerab ennast kurvis veljelt maha. Vahetasime esirehve igas voorus, sai ise ka kogeda kuidas erinevad rehvid erinevates oludes töötavad. Nii piiripeal sõites on tõepoolest nagu öö ja päev vahet. Põhiarvestuses aga sai seatud peale teist sõiduvooru Georgile eesmärk: hr T vastu on vaja leida sekund! Minule selliseid eesmärke pole mõtet panna. Georg aga ütles et “eks ma siis katsun”. Leidis sekundeid järgmises voorus tervelt 4! Selline mees.
Paraku tuli välja üks varasem tehniline ikaldus, mille ma lootsin lahendatud olevat, kuid võta näpust. Auklikematel lõikudel kippus teine käik “välja hüppama”. Selle probleemi lahendasime elegantselt – kumminöör hoidis käigukangi lihtsalt sees. Startida oli sellega päris põnev – sidur alla, esimene käik sisse ja nii käega hoida, sest muidu lendab kohe teine käiks sisse. Paigalt ära, hoog üles, sidur alla ja käsi käigukangi küljest ära. Teine käik on ise sees. Jah, igav juba ei hakka.

IMGP6131

Kokkuvõtvalt saab öelda seda, mida siia teada saama olingi tulnud: Ei ole tarvis autosse arutult raha võistlusrajal sõitmiseks panna. Hea sõitja naudib seda niisamagi ja suudab sealt palju üllatavat välja imeda. Igatahes julgustan igaühte kes on salaja unistanud võisltustel kihutamisest. Ei pea olema kogemustega äss. Ei pea olema mitukümmend tuhat maksev püss. Lihtsalt tule, sõida ja lase loom välja!

IMGP6142